{"id":11586,"date":"2023-11-27T09:41:57","date_gmt":"2023-11-27T05:41:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/?post_type=documentaire&#038;p=11586"},"modified":"2024-04-18T08:54:14","modified_gmt":"2024-04-18T04:54:14","slug":"listoir-domen-desbassayns-1770-1846","status":"publish","type":"documentaire","link":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/documentaires\/labitasyon-desbassayns\/listoir-labitasyon\/listoir-domen-desbassayns-1770-1846\/","title":{"rendered":"Listoir dom\u00e8n \u00ab Desbassayns \u00bb (1770- 1846)"},"content":{"rendered":"<h2>Listoir lo dom\u00e8n \u00ab Desbassayns \u00bb ke la-d\u00fcre 80 z\u2019an, i amontre koman in famiy kolon ke nav\u00e9 dekoi \u2013 rouv\u00e8r dessi bann p\u00e9i d\u00e9or anpl\u00fcs \u2013 la-vni gran-gran propri\u00e9t\u00e8r ke t\u00e9 i am\u00e8ne gran trin-d\u2019vie. Bann\u2019a m\u00e8m, Bourbon, rantr\u2019 1780 \u00e8k 1820, l\u00e9t\u00e9 lo pl\u00fcs rish. Zot gran patrimoine la-rande pl\u00fcs fassil la r\u00e9ussite bann j\u00e9n\u00e9rasyon t\u00e9 i vien apr\u00e9. Bann j\u00e9n\u00e9rasyon-la, \u00e8k zot gran fort\u00fcne, zot r\u00e9p\u00fctasyon, zot r\u00e9zo, la-marke lo bann sobatkoz \u00e8k lo shemin Lil Bourbon jiska in \u00ab san-shanjman \u00bb politik, sossial.<\/h2>\n<div style=\"width: 525px;\" class=\"wp-video\"><!--[if lt IE 9]><script>document.createElement('video');<\/script><![endif]-->\n<video class=\"wp-video-shortcode\" id=\"video-11586-1\" width=\"525\" height=\"295\" poster=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/poster-barret.jpg\" preload=\"metadata\" controls=\"controls\"><source type=\"video\/mp4\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/Barret_Creole_Sub.mp4?_=1\" \/><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/Barret_Creole_Sub.mp4\">https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/Barret_Creole_Sub.mp4<\/a><\/video><\/div>\n<p>\u00c7a i amontre ossi, san amontre po vr\u00e9man, lo parle-pa bann z\u00e9sklav. Azot la-f\u00e9 rish\u00e8sse-la. Boudikonte, zot la-pa gaingne okinn rekon\u00e9sanse, apark lo droi rantre dann Shap\u00e8l point\u00fc.<br \/>\nJiska 1820, lo pat\u00e8rnalism\u2019 c\u00e9 la baz m\u00e8m la j\u00e8stion bann gran dom\u00e8n. M\u00e9-soman li kongne \u00e8k bann r\u00e9alit\u00e9 lo kapitalism\u2019 s\u00fckri\u00e9 k\u2019i l\u00e8ve : i gaingne pa afranshi in moiyen d\u2019 prod\u00fcksyon.<br \/>\nDeu listoir \u2013 inn en gloir, en puissanse l\u2019ot en silanse \u00e8k l\u00e9sploitasyon \u2013 i f\u00e9 trava\u00efye ankor, jordi, linkonsian kol\u00e9ktif r\u00e9nyon\u00e9.<\/p>\n<h3>I- Lo dom\u00e8n Desbassayns, in puissanse fonsi\u00e9<\/h3>\n<h4>I-1 Lo poin d&#8217; d\u00e9par (1770)<\/h4>\n<figure id=\"attachment_9030\" aria-describedby=\"caption-attachment-9030\" style=\"width: 2443px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/carte-meersseman.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-9030 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/carte-meersseman.jpg\" alt=\"\" width=\"2443\" height=\"2231\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/carte-meersseman.jpg 2443w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/carte-meersseman-300x274.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/carte-meersseman-768x701.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/carte-meersseman-1024x935.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-9030\" class=\"wp-caption-text\">Karte kons\u00e9syon \u2013 Sin-Jil-l\u00e9-0. F\u00e9 par lo Cur\u00e9 Meesserman, Sin-Jil-l\u00e9-0. D\u00e9pos\u00e9 lo 10 ao\u00fbt 1898. <br \/>Kol. Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<p>Lan\u00e9 1762<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.17623014370441636\" aria-label=\"1762 ou 1763 dapr\u00e9 Nida, A-M. \u00ab Les Panon Desbassayns-de Vill\u00e8le \u00e0 Bourbon. Dans l\u2019intimit\u00e9 d\u2019une grande famille cr\u00e9ole. 1676-1821 \u00bb Surya Editions, 2018. P.114\">&nbsp;<\/span>, Pa-sito, li d\u00e9sside r\u00e8ste dessi son bann propri\u00e9t\u00e9, m\u00e8te \u00e7a en val\u00ebr. Propri\u00e9t\u00e9-la, inn part la suks\u00e9syon (1753) Th\u00e9r\u00e8se Mollet, v\u00ebv Duhal, son granm\u00e8r par kot\u00e9 son monmon. \u00c7a in morso lansien kons\u00e9syon Duhal k\u2019i date lan\u00e9 1698. Henri-Paulin lav\u00e9 gaingne en l\u00e9ritaz in dom\u00e8n Sin-Pol \u00e8k deu Sin-L\u00e9, po in total 109 z\u00e9ktar.<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.5363963413147681\" aria-label=\"ADR C.808 - Ressansman 1761, Henri-Paulin (k'i di t\u00e9 absan), son bann propri\u00e9t\u00e9 i f\u00e9 260 zarpan \u00be total.\">&nbsp;<\/span><\/p>\n<figure id=\"attachment_1932\" aria-describedby=\"caption-attachment-1932\" style=\"width: 496px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Paulin-Panon-Desbassayns.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1932 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Paulin-Panon-Desbassayns.jpg\" alt=\"\" width=\"496\" height=\"650\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Paulin-Panon-Desbassayns.jpg 496w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Paulin-Panon-Desbassayns-229x300.jpg 229w\" sizes=\"auto, (max-width: 496px) 100vw, 496px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1932\" class=\"wp-caption-text\">Portr\u00e9 Henri-Paulin Panon Desbassayns. 18\u00e8m si\u00e8k. Pint\u00fcr.<br \/>Kol. M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p>Li profite bann kons\u00e8y son kamarade Julien Gonneau ke demoun t\u00e9 i kriye Montbrun. Lo 28 mai 1770, son maryaj \u00e8k Ombline ke n\u00e9na a p\u00e8n kinz an, lo s\u00ebl l\u00e9riti\u00e9 Gonneau-Montbrun, i ranforse ce lamiti\u00e9-la. Ombline i aporte en dot, l\u00e9ritaz son momon, Marie-Th\u00e9r\u00e8se L\u00e9ger Dessablons : deu dom\u00e8n (52 z\u00e9ktar Sin-Jil \u00e8k La Grann-Ravine) \u00e8k in lanplasman Sin-Pol. Toute ansanm i f\u00e9 in p\u00e9 pl\u00fcs 80 z\u00e9ktar.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1934\" aria-describedby=\"caption-attachment-1934\" style=\"width: 541px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/madame-desbassayns.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1934 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/madame-desbassayns.jpg\" alt=\"\" width=\"541\" height=\"650\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/madame-desbassayns.jpg 541w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/madame-desbassayns-250x300.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 541px) 100vw, 541px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1934\" class=\"wp-caption-text\">Ombline Panon Desbassayns (1755-1846). 19\u00e8m si\u00e8k. D\u00e9ssin.<br \/>Kol. priv\u00e9<\/figcaption><\/figure>\n<p>\u00c7a-f\u00e9 k\u2019 lan\u00e9 1770, maryaj-la i regroupe d\u00e9ja in gro patrimoine aproshan 190 z\u00e9ktar, m\u00e9-soman fane-fan\u00e9 po vr\u00e9man : li komanse Sin-Pol, li passe Sin-Jil, la Saline, La Grann-Ravine po arive Sin-L\u00e9.<\/p>\n<h4>I-2 Lo d\u00e9vlopman lo dom\u00e8n par laksyon Messi\u00e9-Madanm Desbassayns (1771- 1800)<\/h4>\n<p>Depi 1770 jiska 1780, zot bien i agrandi 75 %. Dabor-inn, lan\u00e9 1772, gr\u00e2ce l\u00e9ritaj Augustin Panon, lo papa Henri-Paulin (96\u00a0z\u00e9ktar, Trois-Bassins), apr\u00e9\u00e7a, lan\u00e9 1776, l\u00ebrk zot i ash\u00e8te, B\u00e8rnika, in t\u00e9rin (49 z\u00e9ktar) kost\u00e9 sanm bann t\u00e8r Gonneau-Montbrun, lo papa Ombline. L\u00e0, i voi bien la strat\u00e9ji lo maryaj Ombline \u00e8k Henri-Paulin : in regroupman dessi pl\u00fcs 350 z\u00e9ktar zot bann t\u00e8r dan L\u00e9-O Sin-Pol<\/p>\n<p>Dann in d\u00e9zi\u00e8m temps, depi 1780 jiska 1795, lo dom\u00e8n i kontini\u00e9 grandi f\u00fcramezir, pl\u00fcs dousman : zot i ash\u00e8te dir\u00e8kteman, san\u00e7a dann zansh\u00e8r. Zot i f\u00e9 ossi l\u00e9shanj t\u00e9rin kontr\u2019 t\u00e9rin po r\u00e9unir, agrandir in mani\u00e8r rasyon\u00e8l zot dom\u00e8n. Le konte-rend\u00fc bann zansh\u00e8r i amontre lo gran lagasman l\u00e9zot zasht\u00ebr k\u2019i gaingne pa r\u00e9ziste \u00e8k la puissanse bann Desbassayns. Ce lagrandisman bann t\u00e8r-lai r\u00e9tabli dousman-dousman lansien kons\u00e9syon Duhal 1698 (sof lo in kar ke t\u00e9 i revien bann z\u00e9riti\u00e9 Roux). Lo Ressansman 1789 i \u00e9stime 420 z\u00e9ktar la s\u00fcrfasse lo dom\u00e8n<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.7034308568349549\" aria-label=\"150 z\u00e9ktar po lo six terin Sin-Jil, 145 z\u00e9ktar po deu t\u00e9rin Trois-Bassins \u00e8k la Saline, 125 z\u00e9ktar po lokarti\u00e9 B\u00e8rnika. P. 35.\">&nbsp;<\/span> Dapr\u00e9 ressansman lo karti\u00e9 Sin-Pol, c\u00e9 Henri-Paulin lo moun k\u2019i p\u00e8ye lo pl\u00fcs zinpo<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.623550352201932\" aria-label=\"AD 25 C, S\u00e9ri depi A jiska H, Ressansman 1789. Al\u00e9 voir Barret, D. \u00ab Monographie\u2026 \u00bb p. 35.\">&nbsp;<\/span>, \u00e8k, jist d\u00e9ri\u00e8r li, Julien Gonneau-Montbrun.<\/p>\n<p>Deu-troi zan\u00e9 apr\u00e9, komansman XIX\u00e8m si\u00e8k, jist avan la mor Henri-Paulin, lo patrimoine la famiy la-ankor bien agrandi. I \u00e9stime li t\u00e9 i f\u00e9 par-la 750 z\u00e9ktar<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.7221596370889986\" aria-label=\"Po kalk\u00fcle shif-la la-parti d' la suks\u00e9syon Henri-Paulin (la d'dan n\u00e9na lo bann lavanse dessi l\u00e9ritaj) ; n\u00e9na deu-troi zone oussa l\u00e9 pa kl\u00e8r.\">&nbsp;<\/span>.\u00a0Lo dom\u00e8n Desbassayns c\u00e9 lo pl\u00fcs gran dom\u00e8n Bourbon.<\/p>\n<h4>L\u00e9klateman po in temps (1797-1807)<\/h4>\n<p>Ass\u00fcre lavnir son n\u00ebf zanfan (6 garson \u00e8k 3 fiy<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.5645016113816688\" aria-label=\"Rantr\u2019 1772-1797, Messi\u00e9-Madanm Desbassayns i gaingne 13 zanfan, 9 i vive : Julien d\u00e9nom\u00e9 Desbassayns (24 avriy 1771), Henri-Charles d\u00e9nom\u00e9 Montbrun (20 oktob 1772), Philippe d\u00e9nom\u00e9 Richemont (3 f\u00e9vri\u00e9 1774), Marie-Euphrasie (20 oktob 1778), Joseph (23 f\u00e9vri\u00e9 1780), Charles-Andr\u00e9 (28 oktob 1782), M\u00e9lanie (1\u00e9 oktob 1781), Gertrude (28 mars 1787), Sophie (9 novanm 1788).\">&nbsp;<\/span>), zot ressourse, zot patrimoine, \u00e7a in gran traka po Henri-Paulin Panon Desbassayns. Po \u00e7a m\u00e8m li f\u00e9 in lavanse l\u00e9ritaz<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.7396583847666749\" aria-label=\"In lavanse dessi l\u00e9ritaj.\">&nbsp;<\/span> lo katr&#8217; promi\u00e9<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.9749680147465319\" aria-label=\"test de note\">&nbsp;<\/span> Li done azot apepr\u00e9 130 z\u00e9ktar en dom\u00e8n san\u00e7a jardin.<\/p>\n<p>Apr\u00e9 la mor Henri-Paulin, lo <em>19 vend\u00e9miaire an IX<\/em> (11 oktob 1800), l\u00e9klateman lo dom\u00e8n i kontini\u00e9. Madam v\u00ebv Desbassayns i gaingne la moiti\u00e9 lo bann bien : lo dom\u00e8n prinsipal Sin-Jil-l\u00e9-O \u00e8k la kaz la famiy (250 z\u00e9ktar), la moiti\u00e9 lo dom\u00e8n la Saline (la moiti\u00e9 27 z\u00e9ktar), lo ti\u00e8r in propri\u00e9t\u00e9 B\u00e8rnika (lo ti\u00e8r 16 z\u00e9ktar), lo ti\u00e8r lo t\u00e9rin Carosse (lo ti\u00e8r 14 z\u00e9ktar) \u00e8k la moiti\u00e9 in t\u00e9rin po jardin l&#8217;Etang Sin-Pol. Lo total i f\u00e9 270 z\u00e9ktar a mont\u00e9.<\/p>\n<p>L\u2019ot moiti\u00e9 (269 z\u00e9ktar) &#8211; l\u00e0-dan bien s\u00fcr i tire \u00e7at t\u00e9 fine don\u00e9 &#8211; i partaje rantr&#8217; lo 9 zanfan<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.9848349357760653\" aria-label=\"Bann donasyon i kons\u00e8rne bann dom\u00e8n La Saline, Troi-Bassin, Trou-o-M\u00e8rl, Boi-d'n\u00e8 \u00e8k in t\u00e9rin po jardin L\u00e9tan Sin-Pol, \u00e8k ossi in lanplasman dann ville-la.\">&nbsp;<\/span>. M\u00e9-soman l\u00e9klateman-la i d\u00fcre pa lontan, opl\u00fcs 7 an : lo temps po lo bann zanfan shoizi ou\u00e7a zot i v\u00e9 viv, ou\u00e7a zot i v\u00e9 trava\u00efye.<\/p>\n<h4>I-4 I ref\u00e9 lo dom\u00e8n Desbassayns (1807-1846)<\/h4>\n<p>Po ref\u00e9 son dom\u00e8n, Ombline V\u00ebv Desbassayns i komanse par rash\u00e8te, f\u00fcramezir, lo bann t\u00e9rin ke son zanfan i shoizi<br \/>\nd\u2019vande<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.5100939057103925\" aria-label=\"Pr\u00e8ske toute \u00e7ak i kite pa La R\u00e9nyon i sava r\u00e8ste dan lo Nor \u00e8k L\u00e8st ; rienk son fiy Gertrude, mari\u00e9 \u00e8k Jean-Baptiste de Vill\u00e8le i vien vive kot\u00e9 \u00e8l, Sin-Jil, apr\u00e9la Kolimasson. L\u00e9zot promi\u00e9 garson : Julien Desbassayns, Henri-Charles Montbrun \u00e8k Philippe Richemont i sava r\u00e8ste inn apr\u00e9 l'ot en Franse, par\u00e8y po son fiy M\u00e9lanie, mari\u00e9 \u00e8k Joseph de Vill\u00e8le ke la artourne, lan\u00e9 1807, en Franse dessi son dom\u00e8n dann Lauragais.\">&nbsp;<\/span>. Lo bann bien ke Madanm Desbassayns i rash\u00e8te i repr\u00e9zante la moiti\u00e9 la s\u00fcks\u00e9syon son bann zanfan la\u2212gaingn\u00e9. \u00c7a i kons\u00e8rne bann dom\u00e8n la Saline, B\u00e8rnika, sirtou Sin-Jil-l\u00e9-O \u00e8k L\u00e9tan Sin-Pol.<\/p>\n<p>En m\u00e8m temps, lo dom\u00e8n Desbassayns la-komanse rossanm in naf\u00e8r l\u00ebrk Ombline l\u00e9 tou-s\u00ebl po \u00e9rite Julien Gonneau-Montbrun, son papa kan li mor, lo 9 s\u00e9ptanm 1801. Dann l\u00e9ritaj-la n\u00e9na, dabor-inn lo dom\u00e8n B\u00e8rnika, apr\u00e9-\u00e7a in lanplasman Sin-Pol, Chauss\u00e9e royale, \u00e8k in gran kour otour. Madame Desbassayns, i \u00e9rite ossi in fort\u00fcne, dekoi larjan po ranbourse son bann zanfan. Gr\u00e2ce son politik s\u00e9l\u00e9ksyone \u00e7ak \u00e8l i rash\u00e8te, gr\u00e2ce l\u00e9ritaj Gonneau-Montbrun, la rokonstit\u00fcsyon bann gran dom\u00e8n group\u00e9, pl\u00fcs fassil po k\u00fcltiv\u00e9, organiz\u00e9, kontrol\u00e9, l\u00e9 en route. \u00c7a i kontin\u00fc\u00e9 rantr\u2019 1810-1845 par in diz\u00e8n transaksyon fonsi\u00e9 (Madanm Desbassayns i ash\u00e8te, i vande, i f\u00e9 l\u00e9shanj). En 1845, lan\u00e9 son t\u00e9staman, son patrimoine imobili\u00e9 i konpran troi gran regroupman : Sin-Jil, B\u00e8rnika, Sin-Pol<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.31953556814611184\" aria-label=\"La karte l\u00e9 aproksimatif. Depi anba jisk'anl\u00e8r : Sin-Jil ; B\u00e8rnika ; Sin-Pol (2 lanplasman \u00e8k in triang po jardin).\">&nbsp;<\/span>.<\/p>\n<ul>\n<li>Par kot\u00e9 Sin-Jil : dom\u00e8n prinsipal \u00e8k la kaz en d\u00fcr (195,5 z\u00e9ktar, s\u00e9tadir troi-kar lansien kons\u00e9syon Duhal), lo bann t\u00e9rin Parny\/Lefort (39,7 z\u00e9ktar), bann t\u00e9rin Carosse (86 z\u00e9ktar), Ricquebourg (15,5 z\u00e9ktar), Tourangeau (23,7 z\u00e9ktar), \u00e8k lo t\u00e9rin la Grande ravine. Lo total i f\u00e9 pa loin 400 z\u00e9ktar, ladsi 277 fassil po k\u00fcltiv\u00e9 \u2013 193 promi\u00e9 kalit\u00e9 ;<\/li>\n<\/ul>\n<figure id=\"attachment_1982\" aria-describedby=\"caption-attachment-1982\" style=\"width: 366px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-desbassayns-1.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1982 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-desbassayns-1.jpg\" alt=\"\" width=\"366\" height=\"550\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-desbassayns-1.jpg 366w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-desbassayns-1-200x300.jpg 200w\" sizes=\"auto, (max-width: 366px) 100vw, 366px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1982\" class=\"wp-caption-text\">Dom\u00e8n Desbassayns. fotografi. Dann Zarshiv nasyonal, Fonds Panon-Desbassayns \u00e8k Vill\u00e8le (1689-1973), J\u00e9n\u00e9alogi \u00e8k listoir la famiy Panon-Desbassayns \u00e8k Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<ul>\n<li>Par kot\u00e9 B\u00e8rnika : 7 t\u00e9rin po in total 192 z\u00e9ktar \u2013 l\u00e0-dan, c\u00e8t \u00ab B\u00e8rnika \u00bb (\u00e8k in kaz en d\u00fcr), \u00e8k c\u00e8t \u00ab Ricquebourg Maunier\u00a0\u00bb i f\u00e9 preske la moiti\u00e9 ;<\/li>\n<\/ul>\n<figure id=\"attachment_1980\" aria-describedby=\"caption-attachment-1980\" style=\"width: 600px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-du-bernica-1.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1980 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-du-bernica-1.jpg\" alt=\"\" width=\"600\" height=\"347\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-du-bernica-1.jpg 600w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-du-bernica-1-300x174.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1980\" class=\"wp-caption-text\">Gran kaz B\u00e8rnika. 1940. foto.<br \/>Kol. priv\u00e9<\/figcaption><\/figure>\n<ul>\n<li>Sin-Pol : 2 lanplasman 6000 m2 \u00e8k in kaz prinsipal en d\u00fcr, 4 bon t\u00e9rin (23 z\u00e9ktar) plant\u00e9 en kane.<\/li>\n<\/ul>\n<figure id=\"attachment_1984\" aria-describedby=\"caption-attachment-1984\" style=\"width: 600px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-chaussee-royale-1.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1984 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-chaussee-royale-1.jpg\" alt=\"\" width=\"600\" height=\"450\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-chaussee-royale-1.jpg 600w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/maison-chaussee-royale-1-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1984\" class=\"wp-caption-text\">Gran kaz Chauss\u00e9e royale. 20\u00e8m si\u00e8k. foto.<br \/>Kol. priv\u00e9<\/figcaption><\/figure>\n<p>Lo total bann t\u00e9rin-la i f\u00e9 492 z\u00e9ktar. \u00c8k \u00e7a i fo rajoute 190 z\u00e9ktar la for\u00e9, 1000 z\u00e9ktar la savane \u2013 in gran gran dom\u00e8n po vr\u00e9man. En 1845, li l\u00e9 pi lo promi\u00e9 propri\u00e9t\u00e9 Bourbon, m\u00e9-soman inn rantr\u2019 lo dix promi\u00e9 : depi komansman XIX\u00e8m si\u00e8k, parlf\u00e8te, pl\u00fczir gran dom\u00e8n l\u00e9 n\u00e9 \u00e8k la k\u00fcltir la kane dann L\u00e8st sanm lo S\u00fcd.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1867\" aria-describedby=\"caption-attachment-1867\" style=\"width: 1396px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/documentaires\/l-habitation-desbassayns\/histoire-de-lhabitation-2\/histoire-de-lhabitation-desbassayns-1770-1846\/fig-1-3\/\" target=\"_blank\" rel=\"attachment noopener wp-att-1867\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1867 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Fig.1.jpg\" alt=\"\" width=\"1396\" height=\"1272\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Fig.1.jpg 1396w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Fig.1-300x273.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Fig.1-768x700.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Fig.1-1024x933.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1867\" class=\"wp-caption-text\">Fig. 1 \u2013 Sit\u00fcasyon lo dom\u00e8n Desbassayns lan\u00e9 1845<\/figcaption><\/figure>\n<h3>II- Dann k\u00ebr dom\u00e8n Desbassayns, la r\u00e9alit\u00e9 l\u00e9sklavaz<\/h3>\n<p>Apr\u00e9 in komansman lo p\u00ebpleman pa tro s\u00fcr, l\u00e9sklavaj dann Bourbon la-m\u00e8te en plasse f\u00fcramezir dan lo dix derni\u00e9 zan\u00e9 lo 17\u00e8m si\u00e8k<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.9639633219265521\" aria-label=\"Lan\u00e9 1687, Bourbon, la vande in 1\u00e9 z\u00e9sklav.\">&nbsp;<\/span> Apr\u00e9, konm po bann Zantiy depi lo si\u00e8k avan, \u00e7a la-vni la r\u00e8g po l\u00e9sploitasyon agrikol la koloni. Lo bann r\u00e8gleman 1715 \u00e8k 1718, i l\u00e9galize l\u00e9sklavaj Bourbon. In Code noir sp\u00e9ssial, ke la-sorte mois d\u00e9ssanm 1723, i done son bann<br \/>\nr\u00e8gl\u2019<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.03919439857216411\" aria-label=\"Lo z\u00e9sklav l\u00e9 konm in m\u00e8b. Li na pwin r\u00e9sponsabilit\u00e9 sivil, m\u00e9-soman li l\u00e9 r\u00e9sponsab devan la loi. I p\u00fcni ali d\u00fcrman si li vole, si li assassine, si li sava maron. Lo Code noir i prot\u00e8je ali in pti guine : linj \u00e8k manj\u00e9 obligatoir, repo lo dimansh, droi d' mari\u00e9. Na pwin lo droi vande ali \u00e8k son konjoin s\u00e9par\u00e9man (m\u00e9-soman \u00e7a i r\u00e9sp\u00e8kte pa).\">&nbsp;<\/span>. Po la p\u00e9riode n\u2019i \u00e9t\u00fcdi\u00e9 (1770-1846), lo roi li-m\u00e8m la-repran la j\u00e9stion la koloni (1767). Dann ce fin 18\u00e8m si\u00e8k-la, lo gran k\u00e9stion po lo sist\u00e8m kolonial c\u00e9 labolisyon lesklavaj<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.6459247607589025\" aria-label=\"Al\u00e9 lire : https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/documentaires\/abolition-de-l-esclavage\/l-abolition-de-l-esclavage-a-la-reunion\/la-premiere-abolition-de-lesclavage-par-la-france-et-sa-non-application-a-la-reunion\/\">&nbsp;<\/span> : mois d\u2019 f\u00e9vri\u00e9 1794, la konvansyon lav\u00e9 vote \u00e7a. Lo bann propri\u00e9t\u00e8r Bourbon la-ref\u00fcz\u00e9. Napol\u00e9on i an\u00fcle labolisyon, i rem\u00e8te lesklavaj en plasse en 1802. La s\u00e9ss\u00e9syon St-Domingue la-f\u00e9 p\u00ebr po vr\u00e9man in bonp\u00e9 demoun. En 1817, i d\u00e9sside labolisyon la traite. D\u00e9s\u00e8rtin i kontourne d\u00e9ssizion-l\u00e0. I fo atann lo 20 d\u00e9sanm 1848 pou-k Sarda Garriga i proklame, po Bourbon, labolisyon lesklavaj. Madanm Desbassayns \u2013 \u00e8l i mor en 1846 \u2013 i kon\u00e8te arpa \u00e7a.<\/p>\n<h4>II-1 In z\u00e9sklav, in pi\u00e8sse compt\u00e9, kat\u00e9goriz\u00e9<\/h4>\n<p>Alorse, bann propri\u00e9t\u00e8r i gaingne pa majine m\u00e8te en val\u00ebr in dom\u00e8n kolonial otreman k&#8217;av\u00e8k lo trava\u00efy z\u00e9sklav. Lo dom\u00e8n Desbassayns i tonbe dann sist\u00e8m-l\u00e0.<\/p>\n<p>I konsid\u00e8re lo z\u00e9sklav konm in \u00ab <em>Bien meuble<\/em> \u00bb k\u2019i ash\u00e8te, k\u2019i vande. Na rienk son forse-trava\u00efy k\u2019i konte. Lo gouv\u00e8rnman i suive bann z\u00e9sklav de pr\u00e8s, akoz toute shanjman i am\u00e8ne in taks. Lo ressansman individuel ke shak propri\u00e9t\u00e8r i f\u00e9 toul\u00e9zan \u2013 pl\u00fcs ou moins pr\u00e9ssi selon l\u00e9pok, \u00e7a in moiyen limit\u00e9 po listorien po li f\u00e9 son lid\u00e9 dessi la r\u00e9alit\u00e9 lo z\u00e9sklav bann Panon Desbassayns. \u00c8k \u00e7a i fo ajoute lo livr\u2019 rossansman Henri-Paulin, bann l\u00e8te la famiy, \u00e8k, po fini, lo t\u00e9staman Madanm Desbassayns ou\u00e7a i trouve toute kalit\u00e9 d\u00e9ta\u00efy.<br \/>\nI idantifi\u00e9 lo z\u00e9sklav par in pr\u00e9nom (ke lo maitr\u2019 la-don\u00e9), i kat\u00e9gorize ali par rapor son s\u00e8x, son laj, son lorijine \u00e9thnik (son nasyon) \u2013 son caste, konm zot t\u00e9 i di (Kr\u00e9ol, Malgash, Mozanbik, Zindien, Mal\u00e9), par rapor son m\u00e9ti\u00e9. I konte bann\u2019a par transh laj ke la limite i shanje selon lan\u00e9<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.13319947771810203\" aria-label=\"Lan\u00e9 1784 : \u00ab Bann Noir depi 15 an jiska 55 ; bann pti Noir, moins d' 14 an ; bann Noir invalide pl\u00fcs 56 an ; bann fanm noir depi 13 an jiska 40 an, bann pti fiy noir jiska 12 an ; bann fanm noir invalide 41 an apartir \u00bb ; Lan\u00e9 1809 \u00ab bann Noir 15 an apartir ; bann fanm noir 15 an apartir ; bann pti Noir jiska 14 an ; bann pti fiy noir jiska 14 an \u00bb ; Lan\u00e9 1829 : \u00ab bann garson noir jiska 14 an ; bann fiy noir jiska 14 an ; bann Noir depi 14 jiska 60 an ; bann fanm noir depi 14 jiska 60 an ; bann bononm noir 60 an apartir; bann fanm noir 60 an apartir \u00bb.\">&nbsp;<\/span>.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1993\" aria-describedby=\"caption-attachment-1993\" style=\"width: 1500px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/documentaires\/l-habitation-desbassayns\/histoire-de-lhabitation-2\/histoire-de-lhabitation-desbassayns-1770-1846\/6_m_601_01\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1993 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/6_M_601_01.jpg\" alt=\"\" width=\"1500\" height=\"1508\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/6_M_601_01.jpg 1500w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/6_M_601_01-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/6_M_601_01-298x300.jpg 298w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/6_M_601_01-768x772.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/6_M_601_01-1019x1024.jpg 1019w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/6_M_601_01-100x100.jpg 100w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1993\" class=\"wp-caption-text\">Morso fishe ressanman Dom\u00e8n Desbassayns. Lan\u00e9 1824. <br \/>Kol. Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<p>F\u00fcramezir lo dom\u00e8n i agrandi, la kantit\u00e9 z\u00e9sklav i grandi ossi. L\u00e9 vr\u00e9 sirtou rantr\u2019 1770 \u00e8k 1800 \u2013 in p\u00e9riode kroissanse rapide &#8211; ou\u00e7a i m\u00fcltipliye lo nonbr\u2019 z\u00e9sklav par pr\u00e8ske katr\u2019, lo bann t\u00e8r par pl\u00fcs ke troi. 1807 apartir, jiska la fin la p\u00e9riode i int\u00e9r\u00e8sse anou, lo bann shif i stabilize : in moiy\u00e8n pa-loin 440 z\u00e9sklav po in s\u00fcrfasse apepr\u00e9 450 z\u00e9ktar.<\/p>\n<table width=\"650\">\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"83\"><\/td>\n<td width=\"57\">1770<\/td>\n<td width=\"57\">1776<\/td>\n<td width=\"47\">1789<\/td>\n<td width=\"57\">1797<\/td>\n<td width=\"57\">1801<\/td>\n<td width=\"57\">1807<\/td>\n<td width=\"66\">1813<\/td>\n<td width=\"57\">1829<\/td>\n<td width=\"57\">1836<\/td>\n<td width=\"57\">1845<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"83\">S\u00fcrfasse<\/td>\n<td width=\"57\">190<\/td>\n<td width=\"57\">?<\/td>\n<td width=\"47\">420<\/td>\n<td width=\"57\">720<\/td>\n<td width=\"57\">270<\/td>\n<td width=\"57\">400<\/td>\n<td width=\"66\">472<\/td>\n<td width=\"57\">469<\/td>\n<td width=\"57\">441<\/td>\n<td width=\"57\">492<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"83\">Nonbr\u2019 z\u00e9sklav<\/td>\n<td width=\"57\">80<\/td>\n<td width=\"57\">254<\/td>\n<td width=\"47\">348<\/td>\n<td width=\"57\">417<\/td>\n<td width=\"57\">250\u00a0?<\/td>\n<td width=\"57\">429<\/td>\n<td width=\"66\">485<\/td>\n<td width=\"57\">462<\/td>\n<td width=\"57\">430<\/td>\n<td width=\"57\">401<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<h4>II-2 Bann y\u00e9rarshi<\/h4>\n<p>Lo maitr\u2019 i domine toute. Po komans\u00e9, c\u00e9 Henri-Paulin Panon Desbassayns. Apr\u00e9la son fanm, Ombline Desbassayns va ranplasse ali kan li t\u00e9 i voyaje dann p\u00e9\u00ef d\u00e9or, \u00e9pila apr\u00e9 son mor ossi en 1800. L\u00ebrk \u00e8l i gaingne son 65 an, f\u00fcramezir \u00e8l i s\u00e8de son garson Charles-Andr\u00e9 la plasse. Par konvansyon, lo 24 mai 1822, li va rantre ofissi\u00e8lman administrat\u00ebr lo bann bien.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1944\" aria-describedby=\"caption-attachment-1944\" style=\"width: 440px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Charles-Desbassayns.png\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1944 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Charles-Desbassayns.png\" alt=\"\" width=\"440\" height=\"579\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Charles-Desbassayns.png 440w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Charles-Desbassayns-228x300.png 228w\" sizes=\"auto, (max-width: 440px) 100vw, 440px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1944\" class=\"wp-caption-text\">Charles Andr\u00e9 dit \u00ab Vilmur \u00bb Panon Desbassayns (1782-1863). Pint\u00fcr.<br \/>Kol. priv\u00e9e<\/figcaption><\/figure>\n<p>In j\u00e9r\u00ebr po komans\u00e9, apr\u00e9\u00e7a pl\u00fczir, i done la min lo maitr\u2019. Apr\u00e9 1800, zot rol i grandi. Bann j\u00e9r\u00ebr-la c\u00e9 d\u2019 kr\u00e9ol Bourbon sinon\u00e7a kolon k\u2019i sorte en Franse, konm Jean-Baptiste de Vill\u00e8le ke Madanm Desbassayns la-anbosh\u00e9 rantr\u2019 1799 \u00e8k 1803. Lan\u00e9 1836, zot l\u00e9 troi j\u00e9r\u00ebr po ok\u00fcpe sink dom\u00e8n : deu kr\u00e9ol \u00e8k in kolon k\u2019i vien d\u2019 Franse, Fr\u00e9d\u00e9ric Mion. Lan\u00e9 1845, Auguste Bouch\u00e9 \u00e8k in pti-zanfan Madanm Desbassayns, Sosth\u00e8ne de Chateauvieux, i remplasse lo 2 kr\u00e9ol akot\u00e9 Fr\u00e9d\u00e9ric Mion. Bann j\u00e9r\u00ebr-la i dirije pl\u00fczir \u00ab kommand\u00ebr \u00bb. Zot c\u00e9 d\u2019z\u00e9sklav kr\u00e9ol ke bann maitr\u2019 la-shoisi po zot d\u00e9vouman. Zot i komande bann l\u00e9kipe z\u00e9sklav.<br \/>\nDann mani\u00e8r komand\u00e9-la, la sp\u00e9ssializasyon bann z\u00e9sklav dann zot trava\u00efy \u2013 ke bann ressansman toul\u00e9zan \u00e8k lo testaman Madanm Desbassayns (1845) i amontre \u2013 i am\u00e8ne in d\u00e9zi\u00e8m y\u00e9rarshi, \u00e7at bann konsid\u00e9rasyon val\u00ebr.<br \/>\nAnl\u00e8r la y\u00e9rarshi, n\u00e9na bann z\u00e9sklav la kaz \u00e8k la kour, par-rapor zot l\u00e9 dann lantouraj bann maitr\u2019. Bann dom\u00e9stik i s\u00e8rve bann maitr-la, i soigne bann zanfan , zot i trava\u00efye dan la kaz \u00e8k la kour. \u00c8k \u00e7a, n\u00e9na ossi bann sp\u00e9ssialit\u00e9 resh\u00e8rsh\u00e9 : kuizini\u00e9, boulanj\u00e9, lav\u00ebz, repass\u00ebz, linfirmi\u00e8r (k\u2019i f\u00e9 ossi saj-fanm). Souvand\u00e9foi bann\u2019a i akonpagne zot maitr\u2019 depi Sin-Jil jiska l\u00e9zot dom\u00e8n (konm B\u00e8rnika), i akonpagne azot en ville. I arive ke d\u00e9s\u00e8rtin i suive zot maitr\u2019 en voiyaj (par 2 fois, Henri-Paulin la-f\u00e9 in s\u00e9zour en France \u00e8k inn-deu son dom\u00e9stik). I sonde, i r\u00e9konpanse r\u00e9g\u00fcli\u00e8rman zot fid\u00e9lit\u00e9. Lan\u00e9 1807, zot l\u00e9 12 ; lan\u00e9 1823, 19 ; lan\u00e9 1845, 8.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1948\" aria-describedby=\"caption-attachment-1948\" style=\"width: 325px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-7-Betzy-cr\u00e9ole-cuisini\u00e8re.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1948 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-7-Betzy-cr\u00e9ole-cuisini\u00e8re.jpg\" alt=\"\" width=\"325\" height=\"650\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-7-Betzy-cr\u00e9ole-cuisini\u00e8re.jpg 325w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-7-Betzy-cr\u00e9ole-cuisini\u00e8re-150x300.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 325px) 100vw, 325px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1948\" class=\"wp-caption-text\">Betzy, kr\u00e9ole, k\u00fcsini\u00e8r&#8230; Ann Marie Valencia. 1999. Pint\u00fcr akrilik. <br \/>Kol. M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p>En-dsou, n\u00e9na bann zartisan (menuizi\u00e9, sharpanti\u00e9, masson). Zot m\u00e8m l\u00e9 pl\u00fcs n\u00e9ss\u00e9ss\u00e8r po le konstr\u00fcksyon \u00e8k r\u00e9parasyon bann kaz \u00e8k batiman. \u00c8k l\u00fczine do-sik, bann zouvri\u00e9 sp\u00e9ssializ\u00e9 i pran otan d&#8217; val\u00ebr ke bann zartisan.<\/p>\n<p><figure id=\"attachment_1976\" aria-describedby=\"caption-attachment-1976\" style=\"width: 500px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/98FI14-ouvriers-sucrerie-2.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1976 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/98FI14-ouvriers-sucrerie-2.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"455\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/98FI14-ouvriers-sucrerie-2.jpg 500w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/98FI14-ouvriers-sucrerie-2-300x273.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1976\" class=\"wp-caption-text\">Lo Four d&#8217;inn S\u00fckreri. D\u00e9tay <em>Lo Four d&#8217;inn S\u00fckreri, Palankin [Div\u00e8r personaj]<\/em>. <br \/>Jean-Baptiste Louis Dumas del. [1827-1830]. Akuarel, an-koul\u00e8r. <br \/>Kol. Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>En-dsou ankor n\u00e9na bann gardien (16 en 1815, 20 en 1823, 35 en 1845). Zot i doi anbare vol\u00ebr kissoi demoun \u00e9tranj\u00e9, kissoi bann z\u00e9sklav la propri\u00e9t\u00e9. Souvand\u00e9foi bann fanm i gardien bann zardin \u00e8k lo park vola\u00efy ; bann bononm i v\u00e8ye bann troupo \u00e8k bann plantaj.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1970\" aria-describedby=\"caption-attachment-1970\" style=\"width: 345px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/40FI60-jamali-cafre-gardien-1.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1970 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/40FI60-jamali-cafre-gardien-1.jpg\" alt=\"\" width=\"345\" height=\"500\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/40FI60-jamali-cafre-gardien-1.jpg 345w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/40FI60-jamali-cafre-gardien-1-207x300.jpg 207w\" sizes=\"auto, (max-width: 345px) 100vw, 345px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1970\" class=\"wp-caption-text\">Jamali kaf &#8211; Gardien. Hippolyte Charles Napol\u00e9on Mortier de Tr\u00e9vise. <br \/>1861. Lakuarel an-koul\u00e8r. <br \/>Kol. Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<p>Anba-anba dan la i\u00e9rarshi z\u00e9sklav, n\u00e9na bann \u00ab noir d&#8217; piosh \u00bb, \u00ab noir d&#8217; k\u00fcltir \u00bb. Azot k&#8217;i ti\u00e9 zot kor dann trava\u00efy plantasyon. Zot i forme \u00ab l\u2019atelier \u00bb. Pliparditan i regroupe azot en pti l\u00e9kipe, en \u00ab <em>bandes<\/em> \u00bb, sou lorde in komand\u00ebr. En 1807, n\u00e9na 302 \u00ab noir d&#8217; piosh \u00bb ; en 1815, 304 ; en 1836, 310 ; en 1845, 297<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.11776724620707368\" aria-label=\"S\u00e9tadir ap\u00e9pr\u00e9 40 % bann z\u00e9sklav \u00e8k 60 % z\u00e9sklav aktif (i fo majore shif-la, akoz lo t\u00e9staman 1845 i pran pl\u00fcs an konte lo bann sp\u00e9ssialit\u00e9 pl\u00fcto k' lo trava\u00efy la t\u00e8r po ogmante la val\u00ebr lo z\u00e9sklav).\">&nbsp;<\/span>.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1952\" aria-describedby=\"caption-attachment-1952\" style=\"width: 321px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-4-Z\u00e9lie-cr\u00e9ole-pioche.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1952 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-4-Z\u00e9lie-cr\u00e9ole-pioche.jpg\" alt=\"\" width=\"321\" height=\"650\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-4-Z\u00e9lie-cr\u00e9ole-pioche.jpg 321w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2000-2-4-Z\u00e9lie-cr\u00e9ole-pioche-148x300.jpg 148w\" sizes=\"auto, (max-width: 321px) 100vw, 321px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1952\" class=\"wp-caption-text\">Z\u00e9lie, kr\u00e9ol, piosh. Ann Marie Valencia. 1999. Pint\u00fcr akrilik. <br \/>Kol. M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p>Lo troizi\u00e8m y\u00e9rarshi ke lo sist\u00e8m \u00e9sklavajist la-m\u00e8te anplasse i kons\u00e8rne lorijine \u00e9thnik (lo nasyon). Le maitr\u2019 i f\u00e9 in mani\u00e8r po m\u00e9lanje, dan lo bann &#8220;<em>bande<\/em>&#8220;, Mozanbik, Malgash, \u00e9pila \u00e7ak l\u00e9 n\u00e9 Bourbon (bann kr\u00e9ol). \u00c7a po dimin\u00fc\u00e9 la solidarit\u00e9 rantr&#8217; z\u00e9sklav. In y\u00e9rarshi vissi\u00e9 i m\u00e8te en plasse ke bann z\u00e9sklav n\u00e9 Lil Bourbon i domine \u2013 zot nonm (\u00e8k le poursantaj) i ogmante, sirtou apr\u00e9 labolisyon la tr\u00e8te. Bann maitr\u2019 i favorize ossi yi\u00e9rarshi-la.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1986\" aria-describedby=\"caption-attachment-1986\" style=\"width: 600px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/documentaires\/l-habitation-desbassayns\/histoire-de-lhabitation-2\/histoire-de-lhabitation-desbassayns-1770-1846\/composition-ethnique-de-la-population-esclave-2\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1986 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/composition-ethnique-de-la-population-esclave-1.jpg\" alt=\"\" width=\"600\" height=\"412\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/composition-ethnique-de-la-population-esclave-1.jpg 600w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/composition-ethnique-de-la-population-esclave-1-300x206.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1986\" class=\"wp-caption-text\">Konpozisyon \u00e8tnik la populasyon z\u00e9sklav Dom\u00e8n Desbassayns lan\u00e9 1842. <br \/>Morso fishe ressansman Madam Desbassayns. <br \/>Kol. Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<p>Lo z\u00e9sklav na pwin d&#8217;ot rol ke trava\u00efy\u00e9. La dissipline l\u00e9 partou. J\u00e9r\u00ebr \u00e8k komand\u00e8r i f\u00e9 r\u00e8gne lorde \u00e8k lo shabouk \u2013 in zarme sinbolik k&#8217;i menasse lo bann pl\u00fcs t\u00eate d\u00fcr. \u00c8k \u00e7a i fo azoute in takon p\u00fcnisyon. Bann komand\u00ebr i aplike \u00e7a selon la gravit\u00e9 lo bann \u00ab m\u00e9f\u00e9 \u00bb lo z\u00e9sklav, lo maronaj anparmi \u2013 ke lo bann ressansman i marke toultan.<\/p>\n<h4>II-3 Dann k\u00ebr lo trava\u00efy : son prix en moun<\/h4>\n<p>Po bien amontre lo prix en moun lo trava\u00efy i fo rogarde la kantit\u00e9 mortalit\u00e9 : 3,4 % depi 1786 jiska 1789 ; depi 1807 jiska 1845, son to i vari\u00e9 rantr&#8217; 2 % \u00e8k 3,6 %, selon lan\u00e9. \u00c7a bann shif moiyen po la r\u00e9jion &#8220;sous le vent&#8221; Bourbon en 1819<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.26326590503076863\" aria-label=\"L\u00e8te lo propri\u00e9t\u00e8r Parmentier po lo Baron Milius, Gouvern\u00ebr - ANSOM r\u00e9union C 515 d 5990\">&nbsp;<\/span>. Zot l\u00e9 pl\u00fcs f\u00e8b \u00e7at la r\u00e9jion &#8220;au vent&#8221; Bourbon, l\u00e9 pl\u00fcs f\u00e8b ossi \u00e7at bann Zantilles (5 %). Dessi dom\u00e8n Desbassayns, laj moiyen bann z\u00e9sklav n\u00e9na kan zot i mor c\u00e9 49 an po bann bononm, 56 an po bann fanm. M\u00e9-soman po bann noir-d&#8217;piosh, l\u00e9 pl\u00fcs d\u00fcr ankor : 34 an po bann bononm, 42 an po bann fanm. Moiy\u00e8n-la i b\u00e8sse pa \u00e8k la k\u00fcltir kane kontr\u00e8rman bann Zantiy ou\u00e7a apr\u00e9 1815, lo to moiyen la mortalit\u00e9 i rossanm i diminu\u00e9. Mi f\u00e9 lipot\u00e8z ke \u2013 akoz lint\u00e8rdiksyon la tr\u00e8te z\u00e9sklav \u2013 bann z\u00e9sklavajist i v\u00e8ye dessi zot kapital lo moun ; anpl\u00fcs zot i favorize bann n\u00e9ssanse.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1960\" aria-describedby=\"caption-attachment-1960\" style=\"width: 1500px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/documentaires\/l-habitation-desbassayns\/histoire-de-lhabitation-2\/histoire-de-lhabitation-desbassayns-1770-1846\/extrait-acte-de-deces\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1960 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/extrait-acte-de-deces.jpg\" alt=\"\" width=\"1500\" height=\"569\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/extrait-acte-de-deces.jpg 1500w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/extrait-acte-de-deces-300x114.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/extrait-acte-de-deces-768x291.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/extrait-acte-de-deces-1024x388.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1960\" class=\"wp-caption-text\">Lakte d\u00e9ss\u00e8 Charlot, z\u00e9sklav Madam Desbassayns. 1842. Man\u00fcskri. <br \/>Kol. Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tanka bann maladi \u00e8k zinvalidit\u00e9, \u00e7ak bann zaksidan d&#8217; trava\u00efy lot\u00ebr, lo t\u00e9staman 1845 Mme Desbassayns i di pa akoz ; soman \u00e8l i done in bonp\u00e9 d\u00e9ta\u00efy<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.41146753659822743\" aria-label=\"12 zinvalide (7 bononm, 5 fanm \u2013 la-dsi 8 i trava\u00efye ankor), 12 zinfirme (6 bononm, 6 fanm \u2013 \u00e8k 8 i trava\u00efye ankor), 3 malade (k'i trava\u00efye touzour), 2 moun i boite \u00e8k 3 moun fa\u00efy (aktif), inn \u00e8k in gro janm, 2 tro vi\u00e9 po trava\u00efy\u00e9, lo total i f\u00e9 11,4 % bann zaktif, lo 2 k'i trava\u00efye pa i konte solman po 0,5 %.\">&nbsp;<\/span>. \u00c8l i marke si lo bann z\u00e9sklav l\u00e9 aktif san\u00e7a non. Ce lid\u00e9 demoun aktif, pa aktif-la, i di kl\u00e8rman ke bann zanfan, malade, infirme i trava\u00efye malgr\u00e9. Akoz sam\u00e8n n&#8217;i \u00e9val\u00fc\u00e9 5 % lo poursantaj demoun inaktif : bann marma\u00efy pokor 6 an \u00e8k bann zinvalide \u00ab carte blanche \u00bb. Bann l\u00e8te rantr&#8217; Madanm Desbassayns \u00e8k son bann zanfan i di lo trava\u00efy \u00ab koursi\u00e9 \u00bb bann \u00ab petits noirs \u00bb i f\u00e9 rantr&#8217; son bann propri\u00e9t\u00e9 distans\u00e9 jiska 25 km.<\/p>\n<h4>II-4 Tenir lo sist\u00e8m \u00e9sklavajist toute forse (1807-1846)<\/h4>\n<p>Lo k\u00e9stion lafranshisman i done anou in l\u00e9kl\u00e9raj dessi la pozisyon Madanm Desbassayns, \u00e8k son famiy ossi, dessi l\u00e9sklavaj. \u00c7a l\u00e9 pa in lindikat\u00ebr kapab amontre anou lo degr\u00e9 d&#8217; kl\u00e8rvoiyanse bann maitr\u2019, zot degr\u00e9 d&#8217; konpr\u00e9ansyon bann nouvo kondisyon sossial en France depi la r\u00e9vol\u00fcsyon ? I fo pa oubliye ke rantr&#8217; 1789 \u00e8k 1793, Bourbon, n\u00e9na ap\u00e9pr\u00e9 8200 Blan, 1000\u00a0Noir lib, 38 000 z\u00e9sklav.<\/p>\n<p>Dann bann zan\u00e9 1780-1790, Henri-Paulin i afranshi deu z\u00e9sklav, Pierre \u00e8k Apolline (8 avril 1783). Li donn azot (konm la r\u00e9glemantasyon en plasse i oblije) in pti boute la t\u00e8r \u00e8k \u00e7ak i fo po vivre. Bann groblan Bourbon (Henri-Paulin anparmi) i ref\u00fcze laplikassyon lo 1\u00e9 labolisyon l\u00e9sklavaj (d\u00e9kr\u00e9 4 f\u00e9vri\u00e9 1794). Dan lo m\u00e8m temps, lo 31 mars 1794, Julien Gonneau, lo papa Ombline, i afranshi 12 z\u00e9sklav. Li done azot in t\u00e9rin dan l\u00e9-ba Sin-Jil, \u00e8k 20 z\u00e9sklav. L\u00e0, li suive in d\u00e9marsh ke lassanbl\u00e9 kolonial i aks\u00e8pte.<br \/>\nTanka Madanm Desbassayns, k&#8217;i j\u00e8re lo dom\u00e8n depi la mor son mari, \u00e8l i pr\u00e9voi dann son t\u00e9staman 1807 afranshir 12 z\u00e9sklav, done azot, po suive lo r\u00e8gleman, \u00e7ak i fo po vivre \u00e8k 20 z\u00e9sklav. \u00c7a, dann in p\u00e9riode ou-\u00e7a, dann Lassanbl\u00e9 kolonial, bann r\u00e9aksyon\u00e8r kons\u00e8rvat\u00ebr i f\u00e9 la loi \u2013 anparmi son deu garson Joseph \u00e8k Charles-Andr\u00e9, son deu bofis de Vill\u00e8le. M\u00e9-soman son t\u00e9staman d\u00e9finitif 1845, va an\u00fcle d\u00e9ssizion 1807-la. Koman i \u00e9splike d\u00e9virman-la ?<\/p>\n<p>Rantr&#8217; deu date-la, deu r\u00e9volt z\u00e9sklav i \u00e9klate dann lou\u00e8st Bourbon ; lo promi\u00e9 : Sin-Pol, lan\u00e9 1809, kan bann solda angl\u00e9 i d\u00e9barke. Zot va kraze \u00e7a dann in bain-d&#8217;sang soidizan po pr\u00e9z\u00e8rve la paix sossial. Lo d\u00e9zi\u00e8m r\u00e9volt i \u00e9klate Sin-L\u00e9, lo 5\u00a0novanm 1811. Va fini par\u00e8y in mois apr\u00e9 : dann in bain-d&#8217;sang ossi. La r\u00e9zon deu r\u00e9volt-la ? Mov\u00e9 tr\u00e8tman \u00e8k lanvi la lib\u00e8rt\u00e9. L\u00e0, la p\u00ebr i monte partou \u00e8k bann kolon, tandon\u00e9 n\u00e9na bonp\u00e9 pl\u00fcs z\u00e9sklav (Sin-L\u00e9, lan\u00e9 1812, n\u00e9na 5870 z\u00e9sklav, 427 Blan \u00e8k 167 Noir lib).<br \/>\nDevan nouvo menasse-la, Madanm Desbassayns i f\u00e9 toute \u00e7ak \u00e8l i gaingne po \u00e9vanj\u00e9lize son bann z\u00e9sklav. Son bann zanfan l\u00e9 pl\u00fcs ke dakor \u00e8k \u00e8l. Lan\u00e9 1840, lab\u00e9 Macquet<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.5570194660063111\" aria-label=\"Abb\u00e9 Macquet \u00ab Six ann\u00e9es \u00e0 l\u2019\u00eele Bourbon \u00bb Tours. A.Cattier. 1892\">&nbsp;<\/span>i vizite lo dom\u00e8n, li done in lavi favorab dessi \u00e7a, en m\u00e8m temps li rekon\u00e9 ke \u00e7a in strat\u00e9ji politik : \u00ab Dan lo dom\u00e8n n&#8217;i vien d&#8217; vizit\u00e9 (lo dom\u00e8n Madanm Desbassayns)\u2026 toute bann famiy l\u00e9 dan la ferv\u00ebr la rolijion kr\u00e9ti\u00e8n. La trankilit\u00e9 la koloni sr\u00e9 tro gayar po voir si toute kolon t\u00e9 i \u00e9vanj\u00e9lize zot z\u00e9sklav\u2026 Issi Bourbon nor\u00e9 pa p\u00ebr l\u00e9mansipasyon\u2026 \u00bb. Dann son t\u00e9staman lan\u00e9 1845 \u2013 \u00e8l n\u00e9na 90 an \u2013 lo s\u00ebl kado \u00e8l i f\u00e9 son bann z\u00e9sklav, c\u00e9 la Shap\u00e8l lo dom\u00e8n.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1988\" aria-describedby=\"caption-attachment-1988\" style=\"width: 371px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2017-3-3-Chapelle-Desbassayns-1.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1988 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2017-3-3-Chapelle-Desbassayns-1.jpg\" alt=\"\" width=\"371\" height=\"550\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2017-3-3-Chapelle-Desbassayns-1.jpg 371w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/2017-3-3-Chapelle-Desbassayns-1-202x300.jpg 202w\" sizes=\"auto, (max-width: 371px) 100vw, 371px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1988\" class=\"wp-caption-text\">Shap\u00e8l Desbassayns Sin-Jil. <br \/>Louis Antoine Roussin. 1854. Litografi. <br \/>Kol. M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p>Alon f\u00e9 lipot\u00e8z ke \u2013 \u00e8k laj \u2013 Madanm Desbassayns i p\u00e8rde lo kot\u00e9 \u00ab progressist&#8217; \u00bb son papa. \u00c8l i m\u00e8te a suive dousman-dousman bann zopinion r\u00e9aksyon\u00e8r son deu garson Charles-Andr\u00e9 \u00e8k Joseph, son bofis Joseph de Vill\u00e8le. Lafranshisman l\u00e9 pi dann son lid\u00e9.<\/p>\n<h3>III &#8211; Lo dom\u00e8n, in l\u00fcnit\u00e9 d&#8217; produksyon rantab ?<\/h3>\n<h4>III-1 Dabor-inn kaf\u00e9 \u00e8k k\u00fcltir po manj\u00e9, apr\u00e9\u00e7a kane<\/h4>\n<p>Depi promi\u00e9 d\u00e9b\u00fc, lo karti\u00e9 Sin-Pol c\u00e9-t&#8217;in karti\u00e9 k&#8217;i plante po manj\u00e9. Komansman 18\u00e8m si\u00e8k, la<em> Compagnie des Indes<\/em> la-ankouraje politik \u00e9konomik-la. \u00c7a t\u00e9 \u00fctil po lo ravita\u00efyman bann bato i akoste Bourbon \u00e8k Lil de Franse. Lo s\u00ebl k\u00fcltir kom\u00e8rsial dann r\u00e9jion-la c\u00e9 lo kaf\u00e9 \u00e8k lo koton, d\u00e9foi z\u00e9pisse \u00e8k lindigo. Lo bann f\u00eby ressansman i amontre koman, rantr&#8217; 1789 \u00e8k 1845, la plantasyon bann vivr&#8217; l\u00e9 inportan po demoun Bourbon (po zot konsomasyon sir plasse, po zot vande). N&#8217;i remarke ke dann bann zan\u00e9 1820, i ranplasse, f\u00fcrmezir, mayi par maniok, pl\u00fcs fassil po k\u00fcltiv\u00e9, pl\u00fcs rantab. Li ans\u00e8rve s\u00fcrtou konm manj\u00e9 po z\u00e9sklav.<\/p>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"95\">Kintal<\/td>\n<td width=\"79\">1789<\/td>\n<td width=\"90\">1807<\/td>\n<td width=\"90\">1813<\/td>\n<td width=\"90\">1823<\/td>\n<td width=\"90\">1836<\/td>\n<td width=\"116\">1845<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"95\">Mayi<\/td>\n<td width=\"79\">3000<\/td>\n<td width=\"90\">2260<\/td>\n<td width=\"90\">6000<\/td>\n<td width=\"90\">6000<\/td>\n<td width=\"90\">5500<\/td>\n<td width=\"116\">1000<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"95\">Do-ri<\/td>\n<td width=\"79\"><\/td>\n<td width=\"90\"><\/td>\n<td width=\"90\">30<\/td>\n<td width=\"90\">150<\/td>\n<td width=\"90\">100<\/td>\n<td width=\"116\">50<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"95\">Maniok<\/td>\n<td width=\"79\"><\/td>\n<td width=\"90\"><\/td>\n<td width=\"90\"><\/td>\n<td width=\"90\">3000<\/td>\n<td width=\"90\">8000<\/td>\n<td width=\"116\">15000<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Linportanse l\u00e9levaj po ass\u00fcre la konsomasyon sir plasse, la vante, lo sharoyaj, i ranforse relativman lo kot\u00e9 prod\u00fcksyon alimant\u00e8r lo dom\u00e8n. Lan\u00e9 1789, t\u00e9 i soigne 200 kabri, 100 koshon, 130 b\u00ebf. Lan\u00e9 1845, bann shif-la i shanje : nav\u00e9 53 kabri, 90\u00a0mouton, 40 koshon \u00e8k 130 b\u00ebf, i fo ajoute anpl\u00fcs 32 m\u00fcl\u00e9.<\/p>\n<p>Tanka bann plantasyon po l\u00e9sportasyon, n&#8217;i remarke la b\u00e8sse bann s\u00fcrfasse plant\u00e9 en koton, en kaf\u00e9 (225 z\u00e9ktar en 1807, 10\u00a0z\u00e9ktar en1845). Apr\u00e9 1818, dessi dom\u00e8n B\u00e8rnika, kane (as\u00fck) i ranplasse bann k\u00fcltir-la (50 z\u00e9ktar en 1823 ; pl\u00fcs 200 z\u00e9ktar en 1836, po ard\u00e9sann 150 z\u00e9ktar en 1845). Po lo dom\u00e8n Sin-Jil l\u00e9 par\u00e8y. Plantasyon kaf\u00e9 \u00e8k koton la-subi in bann gro maliz\u00e9 klima (siklone \u00e8k la s\u00e9shr\u00e8sse, sirtou en 1806-1807). L\u00e9sp\u00e9rimantasyon la k\u00fcltir kane dann L\u00e8st, ke Charles \u00e8k Joseph Desbassayns la-amen\u00e9, la-done bon r\u00e9z\u00fclta : kane i r\u00e9ziste mi\u00e9 dann siklone, n\u00e9na in bon raportaj. M\u00e9-soman, shak l\u00e9tape la transformasyon lo dom\u00e8n, Madanm Desbassayns i p\u00e8ze \u00e8k toute son lotorit\u00e9 po kons\u00e8rve in part s\u00fcfizan k\u00fcltir po manj\u00e9 dessi son bann t\u00e8r.<\/p>\n<h4>III-2 Lo dom\u00e8n \u00ab mod\u00e8l \u00bb l\u00e9 rantab, \u00e7a ?<\/h4>\n<p>Lariv\u00e9 bann t\u00e9knik modern i favorize logmantasyon la prod\u00fcksyon kane : lan\u00e9 1823, 1200 kintal ; lan\u00e9 1845, 4250. Lan\u00e9 1825, dessi lo dom\u00e8n, n\u00e9na 2 l\u00fczine do-sik \u2013 inn l\u00e9 avap\u00ebr. C\u00e9 l\u00e9tablisman lo pl\u00fcs modern Sin-Pol (dessi 25 s\u00fckreri en 1827, in s\u00ebl l\u00e9 avap\u00ebr, \u00e7at Madanm Desbassayns). I nome ali \u00ab <em>sucrerie mod\u00e8le<\/em> \u00bb po toute Lou\u00e8st. Li s\u00e8rve d\u00e9monstrasyon po lo bann propri\u00e9t\u00e8r lo Karti\u00e9 Sin-Pol. Dann bann zan\u00e9 1830, s\u00fckreri mod\u00e8l-la i mod\u00e8rnize par pl\u00fczir nouvot\u00e9 teknik linj\u00e9ni\u00ebr Wetzell. Son bann linovasyon t\u00e9knik i am\u00e9liore la kalit\u00e9 \u00e8k lo randman lo sik<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.40498574806015564\" aria-label=\"Al\u00e9 lire lartik Xavier https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/documentaires\/societe-de-plantation\/lusine-sucriere\/\">&nbsp;<\/span>. M\u00e9-soman \u00e7a i d\u00e9boushe pa dessi in shanjman sossial, i am\u00e8ne rienk la sp\u00e9ssializasyon d\u00e9-sertin zouvri\u00e9 \u00e8k zot lavansman. L\u00e9pok l\u00e9 pa par\u00e9 po la lib\u00e9rasyon bann &#8220;moiyen d&#8217;\u00a0prod\u00fcksyon&#8221; !<\/p>\n<figure id=\"attachment_1964\" aria-describedby=\"caption-attachment-1964\" style=\"width: 768px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Usine-de-Saint-Gilles-les-Hauts.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1964 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Usine-de-Saint-Gilles-les-Hauts.jpg\" alt=\"\" width=\"768\" height=\"548\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Usine-de-Saint-Gilles-les-Hauts.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Usine-de-Saint-Gilles-les-Hauts-300x214.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1964\" class=\"wp-caption-text\">L\u00fczine Desbassayns Sin-Jil. Dann <em>J\u00e9n\u00e9alogi \u00e8k listoir bann famiy Panon-Desbassayns \u00e8k Vill\u00e8le<\/em>. Foto. <br \/>Kol. Zarshiv nasyonal, Fonds Panon-Desbassayns \u00e8k Vill\u00e8le (1689-1973).<\/figcaption><\/figure>\n<p>L\u00e9 difissil po kalk\u00fcle la rantabilit\u00e9 lo dom\u00e8n. Lan\u00e9 1823, lo total bann prod\u00fcksyon i raporte ap\u00e9pr\u00e9 250 000 F<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.28598472668634367\" aria-label=\"I rekr\u00e9\u00e9 lo Fran lo 7\/04\/1795 ; li l\u00e9 \u00e9gal 2 Livr' 3 Deni\u00e9. In fran lan\u00e9 1830 i vo ap\u00e9pr\u00e9 2,20 \u20ac.\">&nbsp;<\/span>. Ce lan\u00e9-la, i \u00e9stime ap\u00e9pr\u00e9 50 000 F lantretien lo 470 z\u00e9sklav, s\u00e9tadir 20 % lo revn\u00fc total. I kon\u00e9 pa konbien lo ranboursman bann moiyen d&#8217; prod\u00fcksyon i koute, par\u00e8y po lo prix lo bann produi. S\u00e9pa si i gaingne estime lo b\u00e9n\u00e9fisse lan\u00e9 1823 rantr&#8217; 100 000 F &#8211; 150\u00a0000 F ? S\u00e9tadir 8-10 % la fort\u00fcne total Madanm Desbassayns en 1845.<br \/>\nM\u00e9-soman anpl\u00fcs laktivit\u00e9 agrikol, d&#8217;ot zaktivit\u00e9 \u00e9konomik (kom\u00e8rsial, finansi\u00e9&#8230;) i ogmante ossi la rish\u00e8sse la famiy.<\/p>\n<h3>IV- Dom\u00e8n Desbassayns : inn plasse linfluanse \u00e8k lo pouvoir<\/h3>\n<h4>IV-1 In famiy rish<\/h4>\n<p>La famiy Desbassayns la-bati zot fort\u00fcne dabor-inn par \u00e7ak zot la-\u00e9rit\u00e9, par la t\u00e8r zot la-asht\u00e9 (Partie I), par zot l\u00e9sploitasyon bann z\u00e9sklav (partie II), \u00e9pila ossi par zot gran laktivit\u00e9 komersial \u00e8k finansi\u00e9 ke Henri-Paulin la-amen\u00e9 depi 1770 jiska 1793 en Franse, ke son bann garson la-kontin\u00fc\u00e9 en Anglet\u00e8r (Londr&#8217;), en Almagn (Anbour), dann Z\u00e9ta-Z\u00fcni, sirtou dan la p\u00e9riode depi <em>R\u00e9volution<\/em> jiska la <em>Restauration<\/em>.<\/p>\n<p>Lo gran dom\u00e8n \u2013 bann t\u00e8r konm bann z\u00e9sklav \u2013 i amontre la rish\u00e8sse bann Desbassayns.<br \/>\nLan\u00e9 1777, la taks lo Karti\u00e9 Sin-Pol, ke t\u00e9 baz\u00e9 dessi la kantit\u00e9 z\u00e9sklav, i amontre ke Henri-Paulin Panon Desbassayns t\u00e9 \u00e7ak t\u00e9 i p\u00e8ye lo pl\u00fcs zinpo (1587 Livr), avan Julien Gonneau (1043 Livr). Dann temps la r\u00e9vol\u00fcsyon, lo bann don patriotik en produi r\u00e9kolt\u00e9 i done lo m\u00e8m r\u00e9z\u00fclta (par \u00e9gzanpe, lo 9 j\u00fcli\u00e9 1794, lo don Henri-Paulin i vo 4657 Livr, c\u00e8t son bop\u00e8r : 3966). 1820 par-l\u00e0, lo Gouvern\u00ebr Milius i di : \u00ab Madanm Desbassayns i pran lo 1\u00e9 plasse kissoi par (son bann) vert\u00fc\u2026 kissoi par son sap\u00e8r fort\u00fcne. \u00c8l l\u00e9 propri\u00e9t\u00e8r 448 z\u00e9sklav, \u00e8l i p\u00e8ye 2537 F zinpo. A\u00e8l m\u00e8m i p\u00e8ye lo pl\u00fcs dan la koloni \u00bb<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.3144810437044169\" aria-label=\"ANSOM R\u00e9union C462, d5235\">&nbsp;<\/span>. \u00c7a i anp\u00e8she pa ke la rish\u00e8sse Madanm Desbassayns i p\u00e8rde son linportanse par-rapor bann nouvo fort\u00fcne k&#8217;i l\u00e8ve. Lan\u00e9 1845, lo testaman Madanm Desbassayns i \u00e9stime ke la totalit\u00e9 son bann bien i vo 1 557 080 F : 649 750 F po lo bann t\u00e9rin, 579 900 F po son bann 401 z\u00e9sklav (pl\u00fcs ke la moiti\u00e9 son bann moiyen de prod\u00fcksyon). Lo m\u00e8m l\u00e9pok, 3 % bann parizien i poss\u00e8de pl\u00fcs 500\u00a0000F. Lan\u00e9 1846, la fort\u00fcne Madanm Desbassayns i korresponn \u00e8k bann fort\u00fcne lo pl\u00fcs importan Lyon, Rouen, Lille<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.7714019969846615\" aria-label=\"Dapr\u00e9 Daumard, Adeline ke Barret. D. i cite : \u00ab Monographie d\u2019une habitation coloniale.\u00bb . p. 133.\">&nbsp;<\/span>.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/fig.-2-1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-11744\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/fig.-2-1.jpg\" alt=\"\" width=\"800\" height=\"379\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/fig.-2-1.jpg 800w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/fig.-2-1-300x142.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/fig.-2-1-768x364.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><\/p>\n<h4>IV-2 In landroi prestij social<\/h4>\n<p>Zot mani\u00e8r vivre konm bourjoi, konm zaristokrate jiska, i amontre bien ke Henri-Paulin Panon-Desbassayns \u00e8k son Madanm Ombline l\u00e9 anl\u00e8r dan la sossi\u00e9t\u00e9. \u00c7ak Henri-Paulin i ash\u00e8te dann son deu voyaj Paris (d\u00e9ssanm 1784 \u2013 juin 1786, \u00e9pila komansman 1790 \u2013 komansman 1793) i prouve \u00e7a bien. Messi\u00e9-Madanm Desbassayns i ressoi en gran bourjoi dann zot gran kaz Sin-Jil. Lo testaman Madanm Desbassayns l\u00e9 kl\u00e8r dessi ce poin-la<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.7670880224798905\" aria-label=\"Al\u00e9 lire : https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/documentaires\/l-habitation-desbassayns\/art-de-vivre-vie-sociale\/\">&nbsp;<\/span>.<br \/>\nIn ot kot\u00e9, par louv\u00e8rt\u00fcr son l\u00e9spri dessi lo monde ke la-d\u00e9mare \u00e8k son vie dann Linde, Henri-Paulin i s\u00e9zi vitman linportanse l\u00e9d\u00fckasyon \u00e8k linportanse lo bann r\u00e9zo po f\u00e9 in vr\u00e9 lassansyon sossial po la j\u00e9n\u00e9rasyon k&#8217;i vien apr\u00e9. L\u00e9d\u00fckasyon en Franse \u00e8k Z\u00e9taz\u00fcni po inp\u00e9, pr\u00e9s\u00e8pt\u00ebr Sin-Jil po d&#8217;ot, va f\u00e9 toute po pr\u00e9pare bann zanfan Desbassayns po dirij\u00e9, dann in sossi\u00e9t\u00e9 en mutasyon<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.07858293386778992\" aria-label=\"I fo lire : https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/\/documentaires\/l-habitation-desbassayns\/la-famille-desbassayns\/portrait-dhenri-paulin-panon-desbassayns\/\">&nbsp;<\/span>.<br \/>\nL\u00e9d\u00fckasyon, la k\u00fcltir, la fort\u00fcne \u00e8k laksyon bann r\u00e9zo i rande pl\u00fcs fassil in bann maryaj k&#8217;i done f\u00fcrmezir in limaj aristokratik la famiy Desbassayns. Po komans\u00e9, lo deu promi\u00e9 fiy (shakinn in \u00e8k bon zoli dot) i mary\u00e9 \u00e8k deu garson la famiy de Vill\u00e8le (bann nobl Lauragais depi lontan) : mois d&#8217;avril 1799, M\u00e9lanie \u00e8k Joseph ; lan\u00e9 1803, Gertrude \u00e8k Jean-Baptiste. Apr\u00e9\u00e7a, lan\u00e9 1809, in garson, Montbrun, i mary\u00e9 \u00e8k Sophie Fabus de Vernan in fiy laristokrassi Bordeaux. L\u00e9zot zanfan i mary\u00e9 \u00e8k in bann bourjoi bien plass\u00e9 ke n\u00e9na bonp\u00e9 larjan<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.5422311218552405\" aria-label=\"Jacques Antoine Mourgue, lo papa Egl\u00e9e (la fanm Philippe \u00ab Richemont \u00bb), i rantre ministe lint\u00e9ri\u00e8r Louis XVI lan\u00e9 1792 ; Marie-Euphrasie \u00e8k Sophie i mari\u00e9 \u00e8k 2 gran notab bien konu dann Bourbon : Euphrasie \u00e8k Jean-Baptiste Pajot (17 sept 1797), Sophie \u00e8k Auguste Pajot (1803). Joseph i mari\u00e9 \u00e8k Elisabeth Pajot en 1808. Lo m\u00e8m lan\u00e9, Charles i mari\u00e9 \u00e8k la fiy in plant\u00ebr rish l\u2019\u00eele de France, Louise Labauve d\u2019Arifat.\">&nbsp;<\/span>. Konm\u00e7a, en dix an, depi 1797 jiska 1808, Henri-Paulin, apr\u00e9\u00e7a Ombline touss\u00ebl, la-renforse po lontan lo fondasyon sossial \u00e8k lo prestij la famiy.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1966\" aria-describedby=\"caption-attachment-1966\" style=\"width: 482px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Charles-Desbassayns.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1966 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Charles-Desbassayns.jpg\" alt=\"\" width=\"482\" height=\"650\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Charles-Desbassayns.jpg 482w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Henri-Charles-Desbassayns-222x300.jpg 222w\" sizes=\"auto, (max-width: 482px) 100vw, 482px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1966\" class=\"wp-caption-text\">Henri-Charles dit \u00ab Montbrun \u00bb Panon Desbassayns (1772-1851). Luil dessi la toile. <br \/>Kol. priv\u00e9<\/figcaption><\/figure>\n<h4>IV-3 In landroi linfl\u00fcanse politik<\/h4>\n<p>Depi promi\u00e9 d\u00e9b\u00fc, lo dom\u00e8n Desbassayns (Sin-Jil sirtou, m\u00e9-soman B\u00e8rnika \u00e8k Sin-Pol ossi) c\u00e9 in landroi ke n\u00e9na linfl\u00fcanse. Messi\u00e9, Madanm Desbassayns, \u00e9pila Madanm touss\u00ebl, i ressoi toute gran vizit\u00ebr i sorte d\u00e9or : bann zadministrat\u00ebr \u2013 po komans\u00e9 bann gouvern\u00ebr Lil (gouvern\u00ebr Milius l\u00e9 gran kamarade \u00e8k zot), bann voyaj\u00ebr (Auguste Billiard), bann z\u00e9splorat\u00ebr (Lieutenant Frappaz), bann savan (Wetzell), bann z\u00e9krivin, bann r\u00e9sponsab L\u00e9gliz katolik (Abb\u00e9 Macquet). Lo l\u00e8te bann vizit\u00ebr, zot livr i rakonte linportanse lo dom\u00e8n, la rish\u00e8sse la kaz, lo l\u00fcks bann r\u00e9ss\u00e8psyon, son vie toul\u00e9jour. Zot i insiste dessi lo bon ak\u00eby Madanm Desbassayns.<\/p>\n<p>M\u00e9-soman zot i remarke ossi linfluanse \u00e8k la puissanse politik lo kotri zot famiy. Lan\u00e9 1768, Henri-Paulin i rantre kapit\u00e8n la milisse Sin-Pol, \u00e9pila, lan\u00e9 1773, li gaingne lo grade major. Li pran la gloir la fonksyon, m\u00e9-soman li ok\u00fcpe s\u00efrtou son bann<br \/>\nt\u00e9rin<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.10040878319415936\" aria-label=\"Son zournal p\u00e8rson\u00e8l i komanse lan\u00e9 1763.\">&nbsp;<\/span>. Apr\u00e9 1770, li ok\u00fcpe son nouv\u00e8l famiy \u00e9pila son bann zaktivit\u00e9 \u00e9konomik raportan (marine, kom\u00e8rse). M\u00e9-soman, li ar\u00e8te arpa done la pr\u00ebv son karti\u00e9 \u00e8k la koloni ke zot l\u00e9 inportan po li. Par \u00e7a, par son r\u00e9\u00fcssite \u00e9konomik k&#8217;i grandi \u00e8k lo temps \u00e8k son bann voiyaj ossi, li m\u00e8te en plasse in sap\u00e8r r\u00e9zo demoun inportan.<br \/>\nPo dire lo vr\u00e9, c\u00e9 sirtou lo bann zanfan \u00e8k bofis Henri-Paulin ke la-am\u00e8ne bann zaf\u00e8r p\u00fcblik \u00e8k politik la koloni, san\u00e7a \u00e7at la Franse.<br \/>\nKonm\u00e7a, lan\u00e9 1791, Julien-Augustin Desbassayns i rantre d\u00e9p\u00fct\u00e9 lo promi\u00e9 Lassanbl\u00e9 kolonial \u2013 ke t\u00e9 kr\u00e9\u00e9 dann temps La R\u00e9volution. Joseph de Vill\u00e8le, li, lan\u00e9 1799, li rantre d\u00e9p\u00fct\u00e9 Sin-Benoit \u2013 in dom\u00e8n bann konservat\u00ebr. Lan\u00e9 1815, Henri-Charles i rantre kons\u00e8y m\u00fcnissipal Sin-Dni, Jean-Baptiste de Vill\u00e8le \u00e7at Sin-Pol. Bann&#8217;a c\u00e9 d&#8217;roiyalist cent pou cent. Zot l\u00e9 partisan lorde, \u00e8k lo sist\u00e8m esklavajist en plasse. C\u00e9 dann temps la Restauration Louis XVIII \u00e8k Charles X, ke linfl\u00fcanse lo klan Desbassayns l\u00e9 pl\u00fcs for. I nome Philippe Richemont ordonnat\u00ebr Bourbon (avan k\u2019 li rantre administrat\u00ebr des Indes) ; Joseph de Vill\u00e8le, sh\u00e8f lo parti ultra-konservat\u00ebr, i rantr\u2019 dabor-inn minisse finanse Charles X, apr\u00e9\u00e7a li va pr\u00e9zide lo derni\u00e9 minist\u00e8r lo r\u00e8gne roi-la. Dann minist\u00e8r-la, Philippe \u2013 li partissipe la komisyon po pr\u00e9pare lordonanse lo 21 aout 1825 k\u2019i r\u00e8glemante lo nouvo lorganizasyon Bourbon \u2013 i devien Baron de Richemont.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1968\" aria-describedby=\"caption-attachment-1968\" style=\"width: 494px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Philippe-de-Richemont.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-1968 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Philippe-de-Richemont.jpg\" alt=\"\" width=\"494\" height=\"650\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Philippe-de-Richemont.jpg 494w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/Philippe-de-Richemont-228x300.jpg 228w\" sizes=\"auto, (max-width: 494px) 100vw, 494px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-1968\" class=\"wp-caption-text\">Philippe Panon Desbassayns de Richemont (1774-1840).<br \/>Kol. priv\u00e9<\/figcaption><\/figure>\n<p>Lil Bourbon, Jean-Baptiste Pajot i devien d\u00e9zi\u00e8m pr\u00e9zidan lo Conseil sup\u00e9rieur la koloni. Charles-Andr\u00e9 i rantre dann Conseil priv\u00e9 lo Conseil g\u00e9n\u00e9ral, i nome ali pr\u00e9zidan komisyon-kontrol bann Noirs lo servisse kolonial. Par zot laliansaj \u00e8k bann Vill\u00e8le, la kotri bann Desbassayns, ptitapti, i passe pl\u00fczanplis po in bann l\u00e9gitimistes ultra. In kontr\u2019 parti d\u2019 l\u00e9pok i d\u00e9klare : \u00ab Depi la Restauration \u2026. La famiy Desbassayns, konplisse \u00e8k Mr. De Vill\u00e8le, i am\u00e8ne in politik k\u2019i kraze Lil Bourbon \u00e8k zot dominasyon orgu\u00e9y\u00e9. \u00bb<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.8730745056955755\" aria-label=\"Roques \u00ab La vie politique \u00e0 Bourbon 1815-1845. Les institutions et les hommes. \u00bb 1972. Aix en Provence\">&nbsp;<\/span>.<br \/>\nDann temps la monarchie de Juillet, bann Desbassayns na pi p\u00e8rsone po soutenir azot : depi 1830 jiska 1840, dan lo deu promi\u00e9 l\u00e9jislat\u00fcr Conseil colonial, okinn dann zot klan la-rantr\u00e9. Zot retour \u00e8k lo troizi\u00e8m l\u00e9jislat\u00fcr (1838-1840), i am\u00e8ne la fin d\u00e9finitif zot pouvoir. Bann demoun la ville, k&#8217;i suive plizanpl\u00fcs bann zid\u00e9 r\u00e9p\u00fcblikin, i kritike in bonp\u00e9 Charles \u00e8k Joseph Desbassayns akoz zot l\u00e9 ank\u00ebr \u00e8k lid\u00e9oloji lo vi\u00e9 sist\u00e8m politik. Lo bann nouvo gran propri\u00e9t\u00e8r s\u00fckri\u00e9 larondisman &#8220;au vent&#8221;, san\u00e7a dan lo S\u00fcd, t\u00e9 fine pran lid\u00e9oloji bourjoi. Zot t\u00e9 i pr\u00e9pare lo d\u00e9vlopman lo kapitalism s\u00fckri\u00e9.<\/p>\n<hr \/>\n<p>Mwin la-r\u00e9dije lartik-la apartir mon m\u00e9triz. Mwin la-akt\u00fcalize \u00e7a \u00e8k lo 4 livr&#8217; mi cite. M\u00e9-soman po trouve in bibliografi pl\u00fcs konpl\u00e9 dessi p\u00e9riode listoir La R\u00e9nyon-la, i fo al\u00e9 voir sirtou lo bann livr&#8217; Prosper Eve, Sudel Fuma, Hubert Gerbeau, Albert Jauze, Claude Wanquet.<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":10289,"parent":8606,"menu_order":0,"template":"","class_list":["post-11586","documentaire","type-documentaire","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire\/11586","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/types\/documentaire"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire\/8606"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10289"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}