{"id":14667,"date":"2025-06-16T15:19:12","date_gmt":"2025-06-16T11:19:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/?post_type=documentaire&#038;p=14667"},"modified":"2025-06-26T11:23:07","modified_gmt":"2025-06-26T07:23:07","slug":"lo-promie-labolisyon-lesklavaj-par-la-franse-la-pa-arive-la-renyon","status":"publish","type":"documentaire","link":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/documentaires\/labolisyon\/labolisyon-lesklavaj-la-renyon\/lo-promie-labolisyon-lesklavaj-par-la-franse-la-pa-arive-la-renyon\/","title":{"rendered":"Lo promi\u00e9 labolisyon l\u00e9sklavaj par la Franse la pa arive La R\u00e9nyon"},"content":{"rendered":"<h2>Dann lo demi-si\u00e9k avan la R\u00e9volution in bonp\u00e9 l\u00e9krivin \u00e8k filozof la-koze dessi l\u00e9sklavaj, souvand\u00e9foi par rapor la kolonizasyon.<\/h2>\n<p>Anparmi lo gran kantit\u00e9 t\u00e8ks, n\u00e9na inn la-marke demoun, c\u00e9 <em>L\u2019histoire philosophique et politique du commerce et des \u00e9tablissements des Europ\u00e9ens dans les deux Indes<\/em> par l\u2019abb\u00e9 Raynal, \u00e7at Diderot la-done la min po \u00e9kri.<\/p>\n<figure id=\"attachment_6380\" aria-describedby=\"caption-attachment-6380\" style=\"width: 359px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Ill.-1-1993-6-12-1-Histoire-philosophique-e1633583529120.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-6380 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Ill.-1-1993-6-12-1-Histoire-philosophique-e1633583529120.jpg\" alt=\"\" width=\"359\" height=\"650\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-6380\" class=\"wp-caption-text\"><em>Histoire philosophique et politique des \u00e9tablissemens et du commerce des Europ\u00e9ens dans les deux Indes<\/em>. Tome 1. Guillaume-Thomas Raynal. Lan\u00e9 1783.<br \/>Kol\u00e8ksyon M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p>Apr\u00e9\u00e7a lan\u00e9 1788, Brissot la-prande mod\u00e8l \u00e8k Zangl\u00e9 po rouve in \u00ab <em>Soci\u00e9t\u00e9 des amis des Noirs<\/em> \u00bb. In bonp\u00e9 p\u00e8rsonalit\u00e9 la-rante anndan konm Mirabeau, Condorcet, La Fayette, Si\u00e9y\u00e8s, lab\u00e9 Gr\u00e9goire \u2026<\/p>\n<figure id=\"attachment_3450\" aria-describedby=\"caption-attachment-3450\" style=\"width: 435px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/henri-gregoire-2.png\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-3450 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/henri-gregoire-2.png\" alt=\"\" width=\"435\" height=\"599\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/henri-gregoire-2.png 435w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/henri-gregoire-2-218x300.png 218w\" sizes=\"auto, (max-width: 435px) 100vw, 435px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3450\" class=\"wp-caption-text\">Henri Gr\u00e9goire, lansien l\u00e9v\u00e8k Blois, ex. s\u00e9nat\u00ebr Linstit\u00fc de Franse, d\u00e9p\u00fct\u00e9 d\u00e9partman Liz\u00e8re lan\u00e9 1819. Fran\u00e7ois, peintr\u2019 ; S. J. Le Gros, dessinat\u00ebr ; Le Comte, grav\u00ebr. Lan\u00e9 1819. Grav\u00fcr \u00e9k b\u00fcrin. <br \/>Kol\u00e8ksyon M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p>M\u00e9soman l\u00e8rk Raynal t\u00e9 i asp\u00e8re lo \u00ab <em>Spartacus noir<\/em> \u00bb po tire la sh\u00e8ne bann z\u00e9sklav, bann <em>Amis des Noirs<\/em> t\u00e9 i domande sirtou labolisyon la tr\u00e8te \u00e8k lo droi politik po bann <em>Libres de couleur<\/em>. Parlf\u00e8te t\u00e9 i ropousse pl\u00fcs dovan labolisyon bann z\u00e9sklav. La pl\u00fcpar demoun t\u00e9 i ok\u00fcpe pa tro l\u00e9sklavaj. Anparmi lo 60 000 kay\u00e9 dol\u00e9ans nou la-gaingn\u00e9, nav\u00e9 jist inn ti guine t\u00e9 i koze dessi.<\/p>\n<figure id=\"attachment_366\" aria-describedby=\"caption-attachment-366\" style=\"width: 487px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/ill-3-1993-6-12-10-1-web.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-366 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/ill-3-1993-6-12-10-1-web.jpg\" alt=\"\" width=\"487\" height=\"800\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/ill-3-1993-6-12-10-1-web.jpg 487w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/ill-3-1993-6-12-10-1-web-183x300.jpg 183w\" sizes=\"auto, (max-width: 487px) 100vw, 487px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-366\" class=\"wp-caption-text\">Gme Tmas Raynal. In <em>Histoire philosophique et politique des \u00e9tablissemens et du commerce des Europ\u00e9ens dans les deux Indes<\/em>. Tome 10. Guillaume-Thomas Raynal. Lan\u00e9 1784. L\u00e9stanp. <br \/>Kol\u00e8kzyon M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p>Dann Bourbon, kan m\u00e8m deu-troi \u00ab <em>\u00e9tincelles de la philantropie<\/em> \u00bb lav\u00e9 d\u00e9ssote la m\u00e8r, la pl\u00fcpar bann kolon l\u00e9 vr\u00e9man an-gu\u00e8p kontr\u2019 labolisyon l\u00e9sklavaj. Zot l\u00e9 dakor \u00e8k \u00e7at lo komiss\u00e8r sivil Burnel i sar \u00e9krir apr\u00e9 : \u00ab lo n\u00e8g, lo shoval, lo b\u00e8f \u00e8k lo bourik toute ansanm c\u00e9 d\u2019zanimo la nat\u00fcr la-f\u00e9 po ans\u00e8rve konm \u00e7a m\u00e8m \u00bb.<\/p>\n<p>La <em>Constituante<\/em> i angaje pa tro-tro po \u00e7at i kons\u00e8rne l\u00e9sklavaj. Bien s\u00fcr depi oute 1789 \u00e8l la-vote la <em>D\u00e9claration universelle des droits de l&#8217;homme et du citoyen<\/em>. M\u00e9soman po d\u00e9s\u00e8rtin, d\u00e9klarasyon-la l\u00e9 jist po demoun lib. \u00c9pila, par son bann d\u00e9kr\u00e9 \u00e8k linstr\u00fcksyon lo 8 \u00e8k lo 28 mars 1790, lassanbl\u00e9 i m\u00e8te bann kolon \u00e8k zot propri\u00e9t\u00e9 \u00ab dessou la prot\u00e8ksyon \u00bb la <em>Nation<\/em>. Parlf\u00e8te \u00e7a i garanti l\u00e9sklavaj va kontin\u00fc\u00e9. \u00c9pila i ardone rienk bann lassanbl\u00e9 lokal lo droi propoze r\u00e8gloman po kons\u00e8rve toute bann zint\u00e9r\u00e9 kolonial.<\/p>\n<p>Mois d\u2019mai 1791, in ral\u00e9-pouss\u00e9 par rapor l\u00e9gz\u00e9k\u00fcsyon laba Sin-Doming Og\u00e9 \u00e8k Chavannes, toul\u00e9deu porte-parol bann <em>Libres de couleur<\/em>, i bousk\u00fcle l\u2019<em>Assembl\u00e9e<\/em>. In ropr\u00e9zantan La Matinik, Moreau de Saint-M\u00e9ry, i an-tien-pa domande i inskri ofissi\u00e8lman l\u00e9sklavaj dan lo proshin konstit\u00fcsyon. Robespierre la-prande la kol\u00e8r, la-f\u00e9 an\u00fcle propozisyon-la, m\u00e9soman dan lo promi\u00e9 konstit\u00fcsyon la Franse lav\u00e9 vot\u00e9 mois d\u2019s\u00e9ktanm 1791, la poin rien dessi bann koloni, \u00e7a i v\u00eb dire i r\u00e8ste par\u00e8y.<\/p>\n<p>M\u00e9 soman in gran l\u00e9v\u00e8nman i shavire toute. La r\u00e9volte bann z\u00e9sklav Sin-Doming i p\u00e8te la nuite lo 21\/22 oute 1791, i s\u00e9zi demoun dann Leurope.<\/p>\n<figure id=\"attachment_695\" aria-describedby=\"caption-attachment-695\" style=\"width: 800px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Ill.4_premiere-abolition_saint-domingue-un-esclave-defendant-son-maitre-pendant-la-revolte-de-1791.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-695 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Ill.4_premiere-abolition_saint-domingue-un-esclave-defendant-son-maitre-pendant-la-revolte-de-1791.jpg\" alt=\"\" width=\"800\" height=\"618\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Ill.4_premiere-abolition_saint-domingue-un-esclave-defendant-son-maitre-pendant-la-revolte-de-1791.jpg 800w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Ill.4_premiere-abolition_saint-domingue-un-esclave-defendant-son-maitre-pendant-la-revolte-de-1791-300x232.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Ill.4_premiere-abolition_saint-domingue-un-esclave-defendant-son-maitre-pendant-la-revolte-de-1791-768x593.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-695\" class=\"wp-caption-text\">Sin-Doming : in l\u00e9sklav i d\u00e9fann son m\u00e9tr\u2019 dan lo r\u00e9volt 1791. Reinier Vinkeles ; Daniel Vrijdag. 1791-1800. L\u00e9stanp. <br \/>Kol\u00e8ksyon Zarshiv D\u00e9partman La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<p>Po arm\u00e8te lorde dan lo gran koloni am\u00e9rikin, la <em>L\u00e9gislative<\/em> i anvoye troi komiss\u00e8r sivil. Zot i konfirme dir\u00e8k konmdekoi l\u00e9sklavaj i kontin\u00fce. M\u00e9soman zot i p\u00e8rde l\u00e8r dan la gu\u00e8r sivil, akoz lint\u00e8rvansyon bann Z\u00e9spagnol \u00e8k bann Zangl\u00e9 i ranforse la violans. Po sove lotorit\u00e9 la Franse lo bann komiss\u00e8r i trouve rienk inn sol\u00fcsyon : proklame la lib\u00e9rasyon bann z\u00e9sklav. Polverel i komanse dann Lou\u00e8st lil lo 27 oute 1793, apr\u00e9\u00e7a Sonthonax i kontin\u00fc\u00e9 lo 29 oute dan lo Nor. Po \u00e9splike zot d\u00e9ssizion la <em>Convention<\/em>, zot i anvoye in d\u00e9l\u00e9gasyon \u00e8k in Blan, Dufay, in Lib, Mills, \u00e9pila in Noir, ansien z\u00e9sklav, Bellay.<\/p>\n<p>Apr\u00e9 in bonp\u00e9 tourn\u00e9-vir\u00e9, boud\u00fckonte la <em>Convention<\/em> i rossoi tou l\u00e9 troi dann son s\u00e9anse lo 16 pluvi\u00f4se an II (4 f\u00e9vri\u00e9 1794). Dufay i ans\u00fcpli l\u2019<em>Assembl\u00e9e<\/em> aks\u00e8pe la politik Sin-Doming. Apr\u00e9 lo deu kozman s\u00e9ri\u00eb Levasseur (Sarthe) \u00e8k Lacroix (Eure-et-Loire), la <em>Convention<\/em> i d\u00e9kr\u00e8te par aklamasyon \u00ab l\u00e9sklavaj l\u00e9 aboli dessi tout lo t\u00e9ritoir la <em>R\u00e9publique<\/em> \u00bb.<\/p>\n<p>M\u00e9soman l\u00e8rk lo kontantman la-fini, malgr\u00e9 Victor Hugues la-inpoze labolisyon an-Gwadloup, Jeannet-Oudin \u2014 in n\u00e9v\u00e9 Danton \u2014\u00a0an-Guyane, la <em>Convention<\/em> i tarde po organize son laplikasyon dann bann koloni oriantal. Rotar-la s\u00e9 akoz bann d\u00e9p\u00fct\u00e9 Lil de Franse, Jean-Jacques Serres, \u00e9pila sirtou Benoit Gouly i r\u00e9di po anbare al\u00fc. Gouly t\u00e9 in lot\u00ebr gabi\u00e9 po f\u00e9 la pol\u00e9mik, kanm\u00e8m l\u00fc t\u00e9 i f\u00e9 son lipokrite \u00e8k son kozman po labolisyon, l\u00fc t\u00e9 i rode toute bann r\u00e9zon po rotarde lo d\u00e9kr\u00e9 Pluvi\u00f4se dann bann koloni-la.<\/p>\n<p>Lo bann larg\u00fcman-la i rotrouve, an-gro an-gro, dann in bonp\u00e9 t\u00e8ks l\u00e9pok r\u00e9vol\u00fcsyon\u00e8r t\u00e9 i sorte pa rienk \u00e8k bann kolon sinon\u00e7a lassanbl\u00e9 kolonial, \u00e8k ossi in tral\u00e9 politik. Par \u00e9gzanp : po son rish\u00e8sse \u00e8k son puissans milit\u00e8r, l\u00e9 inportan la Franse i garde t\u00e9l-k\u00e9l son bann koloni ke la toujour amontre a\u00e8l zot latashman. Sirtou dann Maskar\u00e8gn, \u00ab <em>clefs de la mer des Indes<\/em> \u00bb, ou\u00e7a la-bataye d\u00fcr \u00e8k bann Zangl\u00e9. Abandone azot sinon\u00e7a m\u00e8te d\u00e9zorde sra in bon naf\u00e9r po bann kontr\u2019r\u00e9vol\u00fcsyon\u00e8r \u00e8k bann Zangl\u00e9. \u00c7a m\u00e8m l\u00e9 riskab ariv\u00e9 si i lib\u00e8re ins\u00ebl kou bann Noir dann zot d\u00e9gr\u00e9 lignorans dizon konm in bann marmay. Azot m\u00e8m sra promi\u00e9 viktim politik inpr\u00fcdan-la, apr\u00e9\u00e7a zot va tonbe dan la violans \u00e8k la famine. Tou\u00e7ala po dire konm\u00e7a si la filantropi \u00e8k la j\u00fcstis i demande abolir l\u00e9sklavaj, lo deu r\u00e9zon-la i oblije f\u00e9 \u00e7a ti-dousman \u00e8k bonp\u00e9 pr\u00e9kosyon. Bann dirijan koloni oriantal la-f\u00e9 konm \u00e7a m\u00e8m. Parlf\u00e8te dann Bourbon la-done lo droi politik bann <em>Libres<\/em> avan l\u2019<em>Assembl\u00e9e nationale<\/em>, la-ogmante la kantit\u00e9 zafranshisman. Sirtou \u00e8k in lar\u00e9t\u00e9 lo 7 oute 1794, la-ar\u00e8te la tr\u00e8te ke la-pran vitman par pr\u00e9kosyon sanit\u00e8r akoz in nouvo l\u00e9pid\u00e9mi la variol t\u00e9 riskab ariv\u00e9. Soman la-pr\u00e9zante \u00e7a konm in mez\u00fcr \u00fcmanist, lav\u00e9 vote \u00e7a deu-troi sem\u00e8n avank\u2019 lo d\u00e9kr\u00e9 Pluvi\u00f4se i arive dann lil.<\/p>\n<p>Rantr\u2019 lan\u00e9 1791 jiska la fin lan\u00e9 1794, la sossi\u00e9t\u00e9 Bourbon la-r\u00e8ste pl\u00fcto bien trankil, apark in p\u00eb d\u2019traka akoz lajitasyon dan lo garnizon, \u00e9pila lo mani\u00e8r-f\u00e9 lo pr\u00e8te Lafosse \u2014 maire Sin-Lui in mandon\u00e9 \u2014 soidizan tro favorab po bann Noir, \u00e9pila in l\u00e9sp\u00e8s \u00ab konplo \u00bb mois d\u2019juin 1792, ansanm deu-troi pti blan t\u00e9 i v\u00eb koze po bann <em>Libres<\/em>. Apr\u00e9\u00e7a, soi-dizan akoz la pa anvoye azot ofissi\u00e8lman lo d\u00e9kr\u00e9 Pluvi\u00f4se, bann lotorit\u00e9 kolonial i d\u00e9fande koze dessi. Demoun i domande po f\u00e9 aplike al\u00fc l\u00e9 rar, apark deu-troi pti blan Sin-Joz\u00e8f, bann gro blan i f\u00e9 pa in konte av\u00e8k akoz zot \u00ab lignorans\u00bb, \u00e9pila apark Lemarchand, in lansien d\u00e9p\u00fct\u00e9 lil dan l\u2019<em>Assembl\u00e9e nationale<\/em>. Kanm\u00e8m ondir\u00e9 bann z\u00e9sklav t\u00e9 i kon\u00e9 l\u00e9gzistans d\u00e9kr\u00e9-la, la pl\u00fcpar t\u00e9 i di pa rien.<\/p>\n<p>An-Franse, la-d\u00e9bate lontan dann <em>Pluvi\u00f4se l\u2019an III<\/em> po d\u00e9sside kossa t\u00e9 fo f\u00e9 dann Maskar\u00e8gn, m\u00e9soman la-d\u00e9boushe dessi rien. Epila in promi\u00e9 komission l\u00e9t\u00e9 pr\u00e9v\u00fc po bann zil oriantal dann mois d\u2019f\u00e9vri\u00e9 1795. La-an\u00fcle al\u00fc vitman.<\/p>\n<p>M\u00e9soman, l\u00e8rk Robespierre la-tonb\u00e9, lo \u00ab <em>Convention thermidorienne<\/em> \u00bb la di kl\u00e8rman l\u00fc t\u00e9 v\u00e9 f\u00e9 in nouvo <em>Constitution<\/em>. Apr\u00e9\u00e7a, bann koloni la-gaingne in nouvo r\u00e9gloman d\u00e9fini dann in gran rapor Boissy d\u2019Anglas lav\u00e9 f\u00e9 lo 4 oute 1795 : lasimilasyon. Parlf\u00e9te, lo <em>Constitution du 5 fructidor an III<\/em> (22 oute 1795), t\u00e9 i di bien l\u00fc t\u00e9 f\u00e9 po fini \u00e8k lo <em>R\u00e9volution<\/em>, i m\u00e8te La R\u00e9nyon konm d\u00e9partman. Apr\u00e9\u00e7a, lo <em>Directoire<\/em> i anvoye deu komiss\u00e8r av\u00e8k toute pouvoir po porte <em>Constitution<\/em>-la dann Maskar\u00e8gn.<\/p>\n<p>Lo bann komiss\u00e8r c\u00e9 Ren\u00e9 Gaston Baco de la Chapelle, lav\u00e9 f\u00e9 romarke al\u00fc par son r\u00e9zistans kontr\u2019 bann Vend\u00e9ens lan\u00e9 1793 l\u00e8rk l\u00fc t\u00e9 lo maire Nantes, \u00e9pila Etienne Laurent Pierre Burnel ke lav\u00e9 vive troi z\u2019an Lil de Franse dann promi\u00e9 d\u00e9b\u00fc la <em>R\u00e9volution<\/em>. L\u00fc la-f\u00e9 dif\u00e9ran trava\u00efy konm journalist, sekr\u00e9t\u00e8r l\u2019<em>Assembl\u00e9e coloniale<\/em>, lavoka, m\u00e9soman demoun t\u00e9 i i\u00e9me pa l\u00fc tro-tro. Zot i arive Por-Lui, lo <em>30 Prairial an IV<\/em> (18 juin 1796), \u00e8k in vr\u00e9 larmada, 4 fr\u00e9gate komand\u00e9 par lo kontr\u2019amiral Sercey ansanm 780 solda komand\u00e9 par lo j\u00e9n\u00e9ral Magallon (avan \u00e7a De la Morli\u00e8re). M\u00e9soman apr\u00e9 troi jour d\u2019ral\u00e9-pouss\u00e9, in bonp\u00e9 d\u2019kolon i f\u00e9 anbarke azot dann in korv\u00e8te par\u00e9 po al\u00e9 dann Philippines. Lo vi\u00e9 gouv\u00e8rn\u00ebr-j\u00e9n\u00e9ral Malartic t\u00e9 prot\u00e9je azot.<\/p>\n<figure id=\"attachment_6387\" aria-describedby=\"caption-attachment-6387\" style=\"width: 539px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/btv1b52507972z_1.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-6387 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/btv1b52507972z_1.jpg\" alt=\"\" width=\"539\" height=\"581\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/btv1b52507972z_1.jpg 539w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/btv1b52507972z_1-278x300.jpg 278w\" sizes=\"auto, (max-width: 539px) 100vw, 539px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-6387\" class=\"wp-caption-text\">Ren\u00e9 Gaston Baco de la Chapelle : la \u00e9n\u00e9t Nantes lan\u00e9 1752, d\u00e9p\u00fct\u00e9 la Bretagne. <br \/>Charles Toussaint Labadye. Lan\u00e9 1790. D\u00e9ssin, kr\u00e9yon noir. br\/&gt;Kol\u00e8ksyon Bibliot\u00e8k nasyonal la Franse, d\u00e9partman z\u00e9stamp \u00e8k fotografi, 4-NA-42<\/figcaption><\/figure>\n<p>Tou\u00e7ala la-\u00e9spasse rienk dann Lil de Franse m\u00e9soman l\u2019<em>Assembl\u00e9e coloniale<\/em> La R\u00e9nyon l\u00e9 dakor jiska bate la min po lo d\u00e9ssizion. I ardi ankor dann in bann gran l\u00e8te po l\u2019<em>Assembl\u00e9e nationale<\/em> dann mois d\u2019j\u00fcli\u00e9-oute 1796 \u00e9pila avriy 1797 i arkomanse rakonte tout lo mov\u00e9 zaf\u00e8r va ariv\u00e9 si i lib\u00e8re tro vitman lo bann z\u00e9sklav. Ast\u00e8r, m\u00e9mtan l\u00fc garanti son fid\u00e9lit\u00e9 po la Franse \u00e8k la <em>R\u00e9publique<\/em>, lil l\u00e9 parlf\u00e8te, dann in sit\u00fcasyon lotonomi, par\u00e9 po jiska ans\u00e8rve la forse po d\u00e9fande aplike labolisyon dessi son t\u00e9ritoir.<\/p>\n<p>L\u00e8rk lo bann zajan la-rante an-Franse dan la fin lo mois d\u2019s\u00e9ktanm 1796, la-koze in bonp\u00e9 po kon\u00e8te po ko\u00e7a zot la pa niabou f\u00e9 \u00e7ak zot nav\u00e9 po f\u00e9, \u00e9pila parkoman aranje-\u00e7a. M\u00e9soman t\u00e9 pankor d\u00e9sside rien l\u00e8rk la-arive z\u00e9l\u00e9ksyon mois d\u2019avriy 1797 lo parti <em>clichyen<\/em> \u00e8k bann royalist, bann gro kolonialist konm Vaublanc (in lansien kolon) ousinon Barb\u00e9-Marbois (lasien lintandan Sin-Doming) la-gaingn\u00e9. Pandan inp\u00e9 d\u2019mois banna la-f\u00e9 in kanpagne s\u00e9ri\u00eb anti-konstitusyonalist \u00e9pila anti-abolisyonist. M\u00e9soman parti-la son tour l\u00e9 d\u00e9gaj\u00e9 par lo<em> coup d\u2019Etat 18 fructidor an IV<\/em> (4 s\u00e9ktanm 1797). Ast\u00e8r zot i v\u00eb d\u00e9vlope in nouvo politik kolonial frans\u00e9, \u00e8k sirtou, in gran r\u00e8ve lok\u00fcpasyon dann Linde. Bann \u00ab n\u00e9o-jacobin \u00bb i gaingne in bon l\u00e9lan dann promi\u00e9 mois lan\u00e9 1799. Zot i soutien lid\u00e9 bann zabolisyonist. Anpl\u00fcske\u00e7a, la <em>Soci\u00e9t\u00e9 des Amis des Noirs et des Colonies<\/em> i arl\u00e8ve.<\/p>\n<p>Printan lan\u00e9 1800 i organize in nouvo mission po lamiral Villaret-Joyeuse \u00e8k Lequoy-Montgiraud. I domande azot f\u00e9 aplike tipa-tipa lo d\u00e9kr\u00e9 Pluvi\u00f4se dann bann koloni oriantal. Boudikonte i fera pa, m\u00e9soman mois d\u2019oktob 1800 in lansien \u00ab d\u00e9p\u00fct\u00e9 \u00e9straordin\u00e9r \u00bb po lil dann Paris, Cossigny Palma, i arive Lil de Franse. I nome ali nouvo dir\u00e8kt\u00ebr lo <em>Moulin \u00e0 Poudres<\/em> po done bann z\u00e9sklav i trava\u00efye anndan, dif\u00e9ran lavantaj jiska inn p\u00e8ye. Bann zotorit\u00e9 lokal konm \u00e7at La R\u00e9nyon ansanm i rof\u00fcze dir\u00e8k parsk zot i kon\u00e9 c\u00e9 in komansman laplikasyon lo \u00ab modi d\u00e9kr\u00e9 \u00bb.<\/p>\n<p>Dann toute bann zan\u00e9 1796 jiska 1801 La R\u00e9nyon t\u00e9 pa jist dakor \u00e8k \u00e7ak Lil de Franse t\u00e9 i f\u00e9 po anbare labolisyon, l\u00fc t\u00e9 rode f\u00e9 pl\u00fcs for ankor. Jiska majine, la fin lan\u00e9 1799 d\u00e9b\u00fc lan\u00e9 1800, son prope d\u00e9klarasyon lind\u00e9pandans, dizon tanpor\u00e8r, jiska la monarshi i arvien an- Franse \u2014 in lid\u00e9 bord\u00e9 par l\u2019<em>Assembl\u00e9e coloniale<\/em>, apr\u00e9 bonp\u00e9 d\u2019ral\u00e9-pouss\u00e9 \u2014 apr\u00e9\u00e7a majine lo ratashman \u00e8k Langl\u00ebt\u00e8r. M\u00e8mtan, dann lil, nav\u00e9 pl\u00fcs-an-pl\u00fcs la r\u00e9pr\u00e9ssion sossial : bann zafranshisman t\u00e9 limit\u00e9 apr\u00e9\u00e7a s\u00fcspand\u00fc ; in lafranshi nav\u00e9 p\u00fc lo droi prande lo nom son lansien maitr\u2019, kanm\u00e8m t\u00e9 son papa po vr\u00e9man ; mariaj mikst, s\u00e9tadir rantr\u2019 demoun dif\u00e9ran rasse, t\u00e9 d\u00e9fand\u00fc ; la-arkomanse f\u00e9 la tr\u00e8te.<\/p>\n<p>Tou\u00e7ala \u00e8k bann p\u00fcnisyon pl\u00fcs for ankor po toute \u00e7at i manif\u00e8ste po labolisyon. Par \u00e9gzanp, la-anvoye Batavia in bann solda t\u00e9 i vien jist arive dann lil, por\u00e9zon zot t\u00e9 tro kost\u00e9 \u00e8k bann z\u00e9sklav, sinon\u00e7a, pl\u00fcs-pire la-\u00e9gz\u00e9k\u00fcte \u00ab <em>\u00e0 la vol\u00e9e d\u2019un canon<\/em> \u00bb , 5 Noir a-mont\u00e9, la-ba Sint&#8217;-Roze mois d\u2019novanm 1799, soi-dizan parsk zot t\u00e9 pr\u00e9pare in massak bann Blan. La-f\u00e9 l\u00e9gz\u00e9k\u00fcsyon-la an-gran \u00e9ksepr\u00e9 po done bann z\u00e9sklav \u00ab <em>une salutaire terreur<\/em> \u00bb.<\/p>\n<p>D\u00e9zorde-la va fini l\u00e8rk Bonaparte, akoz lo souplingnman bann kolon konm l\u00fc m\u00e8m la-di pl\u00fctar, m\u00e9 sirtou akoz son bann lid\u00e9 fonsi\u00e8rman rassiste, i d\u00e9sside arm\u00e8te an-plasse l\u00e9sklavaj par la loi 30 flor\u00e9al an X (20 mai 1802). Decr\u00e8s, son nouvo ministr\u2019 la Marine (l\u00fc lav\u00e9 vive pl\u00fczi\u00ebr zan\u00e9 lil de Franse), i rokomande bien Decaen, nom\u00e9 gouv\u00e8rn\u00ebr j\u00e9n\u00e9ral bann koloni oriantal, \u00ab f\u00e9 bien atansyon marke la dif\u00e9rans rantr\u2019 bann koul\u00ebr, \u00e7am\u00e8m lo soubasman la nasyon \u00bb.<\/p>\n<figure id=\"attachment_6384\" aria-describedby=\"caption-attachment-6384\" style=\"width: 1196px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Loi_sur_la_traite_des_noirs_et_le_r\u00e9gime_des_colonies_30_flor\u00e9al_an_X_1802.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-6384 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Loi_sur_la_traite_des_noirs_et_le_r\u00e9gime_des_colonies_30_flor\u00e9al_an_X_1802.jpg\" alt=\"\" width=\"1196\" height=\"960\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Loi_sur_la_traite_des_noirs_et_le_r\u00e9gime_des_colonies_30_flor\u00e9al_an_X_1802.jpg 1196w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Loi_sur_la_traite_des_noirs_et_le_r\u00e9gime_des_colonies_30_flor\u00e9al_an_X_1802-300x241.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Loi_sur_la_traite_des_noirs_et_le_r\u00e9gime_des_colonies_30_flor\u00e9al_an_X_1802-768x616.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2018\/12\/Loi_sur_la_traite_des_noirs_et_le_r\u00e9gime_des_colonies_30_flor\u00e9al_an_X_1802-1024x822.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-6384\" class=\"wp-caption-text\">Loi i kons\u00e9rne la tr\u00e9te bann Noir \u00e9pila lo r\u00e9jime bann koloni (linprim\u00e9) (30 flor\u00e9al an X\/20 mai 1802).<br \/>kol\u00e8lsyon Zarshiv nasyonal loutre-m\u00e9r<\/figcaption><\/figure>\n<p>Alorse, \u00e8k lo soutien pa jist bann notab, m\u00e9soman s\u00fcrman la pl\u00fcpar bann kolon, par\u00e9 po kite zot proj\u00e9 lotonomi po kons\u00e8rve zot privil\u00e9j, i m\u00e8te an-plasse La R\u00e9nyon in r\u00e9jime diktat\u00fcr milit\u00e8r \u00e8k in r\u00e9gr\u00e9ssion sossial pl\u00fcs-pir ankor \u00e7ak lav\u00e9 dann lil la fin <em>l\u2019Ancien R\u00e9gime<\/em>.<\/p>\n<p>Tanka l\u00e9spoir labolisyon, pandan toute l\u00e9pok r\u00e9vol\u00fcsyon\u00e8r, c\u00e9 s\u00fcrtou bann z\u00e9sklav t\u00e9 i amontre jist par deu-troi j\u00e8st, deu-troi kozman dessi la lib\u00e8rt\u00e9, \u00e9pila par in vr\u00e9 logmantasyon lo maronaj. Soman zot la pa jam\u00e9 f\u00e9 in gran mouvman konm an-Gwadloup sinon\u00e7a Sin-Doming, promi\u00e9 r\u00e9p\u00fcblik noir, i ap\u00e8le Ha\u00efti depi lo 1\u00e8r janvi\u00e9 1804<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":14668,"parent":8716,"menu_order":0,"template":"","class_list":["post-14667","documentaire","type-documentaire","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire\/14667","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/types\/documentaire"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire\/8716"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14668"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14667"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}