{"id":9196,"date":"2022-12-16T05:00:29","date_gmt":"2022-12-16T04:00:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/?post_type=documentaire&#038;p=9196"},"modified":"2024-06-04T09:07:22","modified_gmt":"2024-06-04T05:07:22","slug":"lhabitation-dapre-sully-brunet","status":"publish","type":"documentaire","link":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/documentaires\/sossiete-de-plantasyon\/definisyon\/lhabitation-dapre-sully-brunet\/","title":{"rendered":"<em>L\u2019habitation<\/em> dapr\u00e9 Sully Brunet"},"content":{"rendered":"<h2>Dann in kontour son livr\u2019-m\u00e9moir, Sully Brunet, in kr\u00e9ol, i done anou son mani\u00e8r oir <em>l\u2019habitation<\/em> , jiska son d\u00e9finisyon, \u00e7at \u00e7a t\u00e9 i f\u00e9 majine ali, \u00e7at \u00e7a t\u00e9 i repr\u00e9zante po son koloni Bourbon.<\/h2>\n<div style=\"width: 525px;\" class=\"wp-video\"><!--[if lt IE 9]><script>document.createElement('video');<\/script><![endif]-->\n<video class=\"wp-video-shortcode\" id=\"video-9196-1\" width=\"525\" height=\"295\" poster=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/poster_boutier.jpg\" preload=\"metadata\" controls=\"controls\"><source type=\"video\/mp4\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2022\/12\/BOUTIER-BRUNET-CREOLE-SRT-1.mp4?_=1\" \/><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2022\/12\/BOUTIER-BRUNET-CREOLE-SRT-1.mp4\">https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2022\/12\/BOUTIER-BRUNET-CREOLE-SRT-1.mp4<\/a><\/video><\/div>\n<blockquote><p>I di <em>habitation<\/em> po in l\u00e9sploitasyon agrikol ; i di <em>habitant<\/em> po lo propri\u00e9t\u00e8r<br \/>\nShapite pr\u00e9limin\u00e8r<\/p><\/blockquote>\n<h3>Sully Brunet, in vie rantr\u2019 Bourbon \u00e8k la M\u00e9tropol<\/h3>\n<p>Son papa, Jacques Brunet, t\u00e9 i sorte P\u00e9rigueux, la-arive Bourbon po pran la dir\u00e8ksyon in propri\u00e9t\u00e9 Sint-Andr\u00e9. Propri\u00e9t\u00e9-la t\u00e9 i apartien la famiy Rochetin. Jacques Brunet la-mari\u00e9 \u00e8k inn zot fiy, Jeanne Rochetin, n\u00e9 lil Bourbon. Bann-la la-gaingne in bonp\u00e9 zanfan. Sully Brunet, in garson famiy-la, l\u00e9 n\u00e9 dann karti\u00e9 Sin-Dni lan\u00e9 1794, li la grandi dessi propri\u00e9t\u00e9-la.<\/p>\n<p>Lan\u00e9 1811, Sully \u00e8k son fr\u00e8re i rofize lotorit\u00e9 bann Zangl\u00e9 ke la-pran poss\u00e9syon lil. Po \u00e7a-m\u00e8m li l\u00e9 oblij\u00e9 kite la koloni. Li f\u00e9 z\u00e9tude lo droi, Paris. Lan\u00e9 1817, li artourne Bourbon konm majistra. May\u00e9 dann laf\u00e8r Furcy, li vien avoka. Son kabin\u00e9 i marshe bien, po \u00e7a-m\u00e8m li gaingne ash\u00e8te in bonp\u00e9 la t\u00e8r. Li partissipe jiska dan la dir\u00e8ksyon d\u00e9-s\u00e8rtin propri\u00e9t\u00e9.<\/p>\n<p>Lan\u00e9 1830, li kite Bourbon akoz son sant\u00e9, li r\u00e8ste Paris. Laba, li vien konm in d\u00e9put\u00e9 la koloni. Dann s\u00e9jour-la, loin son p\u00e9i, ondir\u00e9 li na poin r\u00e9sponsabilit\u00e9 p\u00e9y\u00e9, dawoir akoz li gaingne ass\u00e9 larjan \u00e8k son bann propri\u00e9t\u00e9. Lan\u00e9 1833, li arvien Bourbon, rienk po inn-d\u00e9 mois. Li arive \u00e8k lo nouvo loi lo 24 avriy 1833, \u00e7at i kr\u00e9\u00e9 jisteman in kons\u00e8y kolonial \u00e9l\u00fc. Li devien manbe lassanbl\u00e9 lokal-la, \u00e9pila son bann kamarade i shoizi ali konm d\u00e9l\u00e9gu\u00e9 po repr\u00e9zante lo bann zint\u00e9r\u00e9 la koloni laba Paris. Oktob 1834, li sava po la M\u00e9tropol, \u00e9pila ondir\u00e9 li la pi jam\u00e9 artourne dann p\u00e9i li l\u00e9 n\u00e9.<\/p>\n<p>Kan li la-\u00e9krire, po son garson Eug\u00e8ne, son livr\u2019-m\u00e9moir (dann mili\u00e9 XIX\u00e8m si\u00e8k), Sully Brunet la-koze dessi nosyon <em>l\u2019habitation<\/em>, sp\u00e9ssial po Bourbon<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.5794159425858387\" aria-label=\"Cic\u00e9ron \u00c9ditions va p\u00fcbliye son livr-m\u00e9moir lan\u00e9 2023.\">&nbsp;<\/span>.<\/p>\n<figure id=\"attachment_9223\" aria-describedby=\"caption-attachment-9223\" style=\"width: 1660px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/M1.4bis.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-9223 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/M1.4bis.jpg\" alt=\"\" width=\"1660\" height=\"926\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/M1.4bis.jpg 1660w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/M1.4bis-300x167.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/M1.4bis-768x428.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/M1.4bis-1024x571.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-9223\" class=\"wp-caption-text\">Passaj, CARAN 515Mi1, Sully Brunet, \u00c0 mon fils, 1849-1854)<\/figcaption><\/figure>\n<h3>D\u00e9finisyon <em>l\u2019habitation<\/em> dapr\u00e9 Brunet<\/h3>\n<blockquote><p>Komunot\u00e9 kolon-la nav\u00e9 konm in loi d\u2019hon\u00ebr : shakinn t\u00e9 i doi resp\u00e8kte \u00e7at l\u00e9t\u00e9 pa ali. Shak <em>habitation<\/em> t\u00e9 i tonbe konm in pti koloni sanm son sh\u00e8f tou-pouvoir \u00e8k son bann travay\u00ebr z\u00e9sklav .<br \/>\nShapite pr\u00e9limin\u00e8r<\/p><\/blockquote>\n<p>Kank i lire livr\u2019-m\u00e9moir Brunet, <em>l\u2019habitation<\/em> i tonbe konm lo s\u00e9lil, lo soubasman la sossi\u00e9t\u00e9 kolonial Bourbon. Li l\u00e9 en m\u00e8m temps in s\u00e9lil la famiy (av\u00e8k son bann z\u00e9sklav) \u00e9pila in s\u00e9lil \u00e9konomik (bann forse prod\u00fcktiv).<\/p>\n<blockquote>\n<figure id=\"attachment_9226\" aria-describedby=\"caption-attachment-9226\" style=\"width: 1896px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/M1.5.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-9226 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/M1.5.jpg\" alt=\"\" width=\"1896\" height=\"1385\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/M1.5.jpg 1896w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/M1.5-300x219.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/M1.5-768x561.jpg 768w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/M1.5-1024x748.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-9226\" class=\"wp-caption-text\">Passaj, II, \u00a74 (CARAN 515Mi1, Sully Brunet, \u00c0 mon fils, 1849-1854)<\/figcaption><\/figure>\n<p><em>L\u2019habitation<\/em> (\u2026) \u00e7a in mo-shapo po \u00e9splike in l\u00fcnit\u00e9 agrikol : kissoi in pti l\u00e9sploitasyon sanm in pti kaz dessi ; kissoi in gran-gran l\u00e9sploitasyon \u00e8k l\u00fczine do-sik ke t\u00e9 i produi par milion d\u2019 kilo ; sinonsa bann karo kaf\u00e9 ke t\u00e9 i done par diz\u00e8n mille-kilo, ce bann karo kaf\u00e9-la ke t\u00e9 i rekouv\u00e8r Lil Bourbon avan k\u2019 la f\u00e9 vnir kann.<\/p>\n<p>Dann temps lontan-la, <em>l\u2019habitation<\/em> mwin la po esplik\u00e9-la, t\u00e9 i forme konm in pti l\u00e9ta \u00e8k shakinn son gouv\u00e8rnman : la j\u00fcstisse l\u00e9gal t\u00e9 i rantre pa dann l\u2019habitation-la, apark si nav\u00e9 bann gro probl\u00e8m t\u00e9 i boulv\u00e8rse la sossi\u00e9t\u00e9. T\u00e9 i kon\u00e9 pa ko\u00e7a i l\u00e9 la polisse administratif. Lo maitr\u2019 l\u00e9t\u00e9 toute : lo roi, lo j\u00fcj, dokt\u00ebr. \u00c9pila, malgr\u00e9 son lotorit\u00e9 absoli-la, li t\u00e9 i vive \u00e9r\u00e9, trankil \u00e8k son fanm, son zanfan \u2014souvand\u00e9foi, li m\u00e8m zot maitr\u2019-l\u00e9kol\u2014 \u00e9r\u00e9 \u00e8k son bann z\u00e9sklav ke li t\u00e9 i tr\u00e8te konm in bon p\u00e8r d\u2019famiy.<\/p>\n<p>II, \u00a74<\/p><\/blockquote>\n<p>Dapr\u00e9 Sully Brunet, <em>l\u2019habitation<\/em> i konstrui lo Bourbon\u00e9, i \u00e9splike lo Bourbon\u00e9 : son vie l\u00e9 t\u00e9lkil\u00e9, natir\u00e8l ; ossi in j\u00e9ografi sp\u00e9ssial (bann piton, bann ravine) k\u2019i s\u00e9pare bann demoun, k\u2019 i favoriz zot lind\u00e9pandanse, jiska f\u00e9 \u00e8k bann propri\u00e9t\u00e8r in bann maitr\u2019 absoli k\u2019i suive pi la loi.<br \/>\nSouvand\u00e9foi, \u00e7a la-f\u00e9 d\u00e9rive la loi ke d\u00e9-s\u00e8rtin maitr\u2019 t\u00e9 i aplike kontr\u2019 zot z\u00e9sklav \u00e0 la plasse la j\u00fcstisse l\u00e9gal.<\/p>\n<blockquote><p>\n<figure id=\"attachment_3061\" aria-describedby=\"caption-attachment-3061\" style=\"width: 476px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/R03445.315_1-negre-frappe-par-le-fouet-3-e1597661085450.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"taille-initiale wp-image-3061 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/R03445.315_1-negre-frappe-par-le-fouet-3-e1597661085450.jpg\" alt=\"\" width=\"476\" height=\"600\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3061\" class=\"wp-caption-text\">Z\u00e9sklav noir apo gaingne kou-d\u2019shabouk [1899 ?]. Grav\u00fcr. Dann Le journal de Marguerite ou les Deux ann\u00e9es pr\u00e9paratoires \u00e0 la premi\u00e8re communion, par Melle V. Monniot, vol. 2, p. 315. <br \/>Kol\u00e8ksyon Bibliot\u00e8k d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure><br \/>\nBann kolon lav\u00e9 pwin konsid\u00e9rasyon po lotorit\u00e9 lo gouv\u00e8rn\u00ebr. Akoz zot karakt\u00e8r, zot t\u00e9 i r\u00e9sp\u00e8kte pa la loi, la polisse. Zot l\u00e9t\u00e9 abitu\u00e9 \u00e8k la vie d\u00fcr, l\u00e9t\u00e9 gro travay\u00ebr, l\u00e9t\u00e9 demoun t\u00e8lkil\u00e9, propri\u00e9t\u00e8r in bon t\u00e8r ou\u00e7a toute t\u00e9 i pousse bien, \u00e8k in bon klima. M\u00e9-soman zot t\u00e9rin t\u00e9 en bosse, kabosse, bafon, s\u00e9par\u00e9 rantr\u2019 zot par in bann gran rivi\u00e8r kapab d\u00e9boule bor-an-bor. L\u00e9t\u00e9 maliz\u00e9 po zot kominike \u00e8k la kapital. Zot lav\u00e9 pran konm in mani\u00e8r lind\u00e9pandanse, in mani\u00e8r r\u00e9zistanse dovan lo pouvoir, in pouvoir ke zot la-mate dovan in bonp\u00e9 d\u2019fois.<br \/>\nShapite pr\u00e9limin\u00e8r<\/p><\/blockquote>\n<p>Bann karakt\u00e9ristik-la : la vie d\u00fcr, lind\u00e9pandanse karakt\u00e8r, lo tandanse po lotonomi, Brunet t\u00e9 i \u00e8me \u00e7a. \u00c7a t\u00e9 i ropr\u00e9zante bann kolon, soman ossi la koloni toute anti\u00e9, apark bann z\u00e9sklav.<\/p>\n<figure id=\"attachment_3063\" aria-describedby=\"caption-attachment-3063\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/06-Habitation-de-M.-TH.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-3063 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/06-Habitation-de-M.-TH.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"636\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/06-Habitation-de-M.-TH.jpg 1000w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/06-Habitation-de-M.-TH-300x191.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/06-Habitation-de-M.-TH-768x488.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3063\" class=\"wp-caption-text\">Album de Salazie : l\u2019habitation M. TH. Cazeau, la Sourse. Litografi Louis Antoine Roussin, Dann Promenade \u00e0 Salazie \/ Charles Merme, Antoine Roussin, [et al.]. 1851, p. 6. <br \/>Kol\u00e8ksyon M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<blockquote><p>Nou t\u00e9 i forme in sivilizasyon apar, \u00e8k, par d\u00e9-s\u00e8rtin kot\u00e9, in sap\u00e8r lint\u00e9lijanse, in sap\u00e8r l\u00e9d\u00fckasyon \u2013 tou\u00e7a-la t\u00e9 i m\u00e9lanje \u00e8k nout gro mani\u00e8r ; in sivilizasyon ankor may\u00e9 \u00e8k rossouvnanse in sossi\u00e9t\u00e9 primitif : brital, ind\u00e9pandan, par\u00e9 po nargue la loi, \u00e8k in passion po lo d\u00fc\u00e8l.<br \/>\nV, \u00a712<\/p><\/blockquote>\n<h3>Sully Brunet, in <em>kolon<\/em><\/h3>\n<p>Sully Brunet i rakonte lo bann <em>habitations<\/em> li la-fr\u00e9kant\u00e9 dann temps la R\u00e9volusyon frans\u00e8z \u00e8k Lanpire. Apr\u00e9la li rakonte son bann <em>habitations<\/em> ali-m\u00e8m-m\u00e8m \u2013 toute i tonbe dan lo kar nor-\u00e8st Lil, depi Sinte-Marie jiska Sinte-Roz. Lo bann <em>habitations<\/em> son lanfanse i f\u00e9 romajine limaj lo vi\u00e9 habitation, \u00e7at lo XVIII\u00e8m si\u00e8k, l\u00ebrk lind\u00fcstri s\u00fckri\u00e9 t\u00e9 pankor transforme ali. F\u00fcramezir, bann kolon la-ar\u00e8te plante kaf\u00e9 \u00e8k k\u00fcltir po manj\u00e9, po plante rienk kann. Par k\u00fcltir kann m\u00e8m, Sully Brunet la-gaingne in gran part son fortine. \u00c7a i \u00e9splike bien akoz la mani\u00e8r i fikse lo prix do-sik, i int\u00e9r\u00e8sse ali. \u00c7a inn lo k\u00e9stion lo pl\u00fcs inportan po bann kolon<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.6223344394983378\" aria-label=\"Ali m\u00e8m lot\u00ebr Consid\u00e9rations sur le syst\u00e8me colonial et la tarification des sucres, Selligue, 1832 et Du projet de loi sur les primes et sur la tarification des sucres. Observations, Guiraudet, 1833.\">&nbsp;<\/span>. Son bann relasyon laba Paris, son kon\u00e9ssanse lo probl\u00e8m, son prope langajman, i f\u00e9 d&#8217;li lo pl\u00fcs m\u00e9y\u00ebr kandida po ropr\u00e9zante son bann konpatriote laba la M\u00e9tropol.<\/p>\n<p>M\u00e8m si i trouve lo nom Sully Brunet dan lo rejistre n\u00e9ssanse lo karti\u00e9 Sin Dni, li di li l\u00e9 n\u00e9 dessi<em> l\u2019habitation Bras des Chevrettes<\/em> (Sint-Andr\u00e9) ke son papa t\u00e9 i dirije depi pa tro lontan.<\/p>\n<figure id=\"attachment_3051\" aria-describedby=\"caption-attachment-3051\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/2017-3-2b.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-3051 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/2017-3-2b.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"628\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/2017-3-2b.jpg 1000w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/2017-3-2b-300x188.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/2017-3-2b-768x482.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3051\" class=\"wp-caption-text\">L\u00e9tablisman Menciol, l\u00fczine kann M. Soucaze dan l\u00e9-o Bras-des-chevrettes, Karty\u00e9 Sint-Andr\u00e9. Louis Antoine Roussin, dessinat\u00e9r, litograf. 1857. litografi. <br \/>Kol\u00e8ksyon M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<blockquote><p><em>L\u2019habitation Bras des Chevrettes<\/em> ( i ap\u00e8le konmsa akoz lo l\u00e8sp\u00e8sse <em>salicoque-crevette<\/em>, \u00ab shevr\u00e8te \u00bb dan lo koz\u00e9 lil Bourbon)\u2026mi voi ali, li l\u00e9 l\u00e0 devan mon zi\u00e9. Mwin t\u00e9 i d\u00e9ssine lo bann karo, lo santi\u00e9, lo bann bosse-kabosse, lo bann ti rivi\u00e8r, lo kaskade, lo bann pi\u00e9 d\u2019boi. L\u2019habitation t\u00e9 konm kost\u00e9 sanm la for\u00e9 natir\u00e8l, barot\u00e9 \u00e8k son bann gran gran pi\u00e9 d\u2019boi ke t\u00e9 fine gaingne pl\u00fczi\u00ebr fois 100 an. <em>L\u2019habitation<\/em>-la l\u00e9t\u00e9 konm in kiv\u00e8te rantr\u2019 deu montagn, in ranpar t\u00e9 i ferme ali par devan. In bonp\u00e9 d\u2019rivi\u00e8r, en kaskade, lav\u00e9 kass\u00e9-briz\u00e9 ce kiv\u00e8te-la. In bonp\u00e9 landroi ankor vi\u00e8rj t\u00e9 i antoure <em>l\u2019habitation<\/em> k\u2019in bonp\u00e9 pti rivi\u00e8r lav\u00e9 ravin\u00e9. In j\u00e8ne karo kaf\u00e9, \u00e8k in bon prodiksyon, t\u00e9 i f\u00e9 son rish\u00e8sse. Par dessi lo bann pi\u00e9 kaf\u00e9 vert m\u00e8m, t\u00e9 i gaingne oir in bann pi\u00e9 zoranj, in bonp\u00e9 pi\u00e9 lo frui, ke t\u00e9 i pousse tou-s\u00ebl. Ce bon t\u00e8r-la t\u00e9 i ak\u00ebye la semanse, t\u00e9 i nourri lo pi\u00e9 d\u2019boi \u2014 pa bezoin langr\u00e9, rienk in pti kou d\u2019grate lav\u00e9 ass\u00e9. Jibi\u00e9 en takon, poisson en poundiak dan lo bann rivi\u00e8r : toute t\u00e9 i n\u00e9, i vive, toute t\u00e9 i produi en kantit\u00e9, majine pa koman&#8230; <em>L\u00e9tablisman<\/em> l\u00e9t\u00e9 konm in vilaj \u00e8k in shato prinsipal : in gran-gran kaz, 2 paviyon po bann z\u00e9tranj\u00e9, in bann gran magazin po m\u00e8te lo bann vivr\u2019 dedan, in kuizine dan la kour, tou\u00e7a-la en boi ; in camp \u00e8k ap\u00e9pr\u00e9 30 kaz (po 2 moun) \u00e8k in toit en pa\u00efy dessi ; in bann z\u00e9k\u00fcri, \u00e8k in bonp\u00e9 park po zanimo : ala koman l\u00e9t\u00e9 lo sap\u00e8r l\u00e9sploitasyon agrikol-la.<br \/>\nII, \u00a73<\/p><\/blockquote>\n<p>Lan\u00e9 1815, kan Patu de Rosemont i sava en M\u00e9tropol, Jacques Brunet i pran la dir\u00e8ksyon <em>L\u2019habitation la Rivi\u00e8re des Roches<\/em>. Lan\u00e9 1828, son garson Aristide i r\u00e9k\u00fcp\u00e8re la dir\u00e8ksyon. Akoz bann gro gro probl\u00e8m larjan, li perde son <em>habitation<\/em>. Li argaingne rienk par son mariaj sanm Elise F\u00e9ry d\u2019Esclands. La dote son madanm va s\u00e8rve ali po rash\u00e8te lo propri\u00e9t\u00e9 \u00e8k son b\u00e8l-famiy.<\/p>\n<figure id=\"attachment_3065\" aria-describedby=\"caption-attachment-3065\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_98FI39.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-3065 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_98FI39.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"607\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_98FI39.jpg 1000w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_98FI39-300x182.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_98FI39-768x466.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3065\" class=\"wp-caption-text\">[P\u00e9izaj, kaz, rivi\u00e8r]. Jean- Baptiste Louis Dumas. 1827-1830. Lakoir\u00e8l. <br \/>Kol\u00e8ksyon Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<blockquote><p>La<em> Rivi\u00e8re des Roches<\/em>, \u00e7a in habitation promi\u00e9 shoi, dessi in platit\u00fcde, dann in landroi bien shoizi. In b\u00e8l rivi\u00e8r, \u00e8k lo m\u00e8m nom, i borde ali : i trouve in takon d\u2019 poisson la-dan ; son leau l\u00e9 kl\u00e8r ; son kouran l\u00e9 par akou ; in bann tas d\u2019rosh d\u00fcr konm lo fer, in bonp\u00e9 bassin distanse en distanse i kasse kouran-la. 2 km pa loin lo shato, in zoli kaskade 200 m\u00e8tr\u2019 hot\u00ebr i tonbe dann mili\u00e9 in bann pi\u00e9-d\u2019boi, i m\u00e9lanje sanm leau la rivi\u00e8r, ondir\u00e9 \u00e7a-m\u00e8m lorijine rivi\u00e8r-la. Dann d\u00e9boush\u00e9 la rivi\u00e8r, la mer i kasse. \u00be d\u2019 lieue la ville Sin-Benoi, 1 lieue la Rivi\u00e8re des Roches, zoli <em>habitation<\/em>-la l\u00e9t\u00e9 mon prizon konm pa.<br \/>\nIV, \u00a77<\/p><\/blockquote>\n<p>Lan\u00e9 1821, par son maryaj sanm Catherine Boussu, la v\u00e8v lo marki Saint-Belin, Sully Brunet i gaingne, karti\u00e9 Sinte-Roz, in <em>habitation<\/em> en dote. <em>L\u2019habitation<\/em>-la, li batize <em>l\u2019habitation Saint-Belin<\/em>. Li done in famiy ali po j\u00e9r\u00e9.<\/p>\n<blockquote><p>Dan lo ba la propri\u00e9t\u00e9, dan lo gran shemin, mi vire mon shoval dann in gran lal\u00e9 \u00e8k 2 ran pi\u00e9 jirof. Mi d\u00e9kouve dessi la droite, dessi la goshe, in p\u00e9izaj \u00e8k in bann t\u00e9rin en gal\u00e9, kasse-kass\u00e9, volkaniz\u00e9, ou\u00e7a in v\u00e9j\u00e9tasyon en poundiak lav\u00e9 niabou fofil\u00e9. L\u2019habitation-la, inp\u00e9 pa tro vi\u00e9, in longu\u00ebr 3 l\u00e9ktom\u00e8tr, i arive jiska la pante in montagn kouv\u00e8r pi\u00e9-d\u2019boi 100 an a-mont\u00e9, \u00e8k la t\u00eate i l\u00e8ve jiska krat\u00e8r volkan.<\/p>\n<p>Mi arive la plateform l\u00e9tablisman : in pti kaz, in bann magazin, otour in lantouraj soissante kaz par-la, po bann Noir-bitasyon (\u2026) Lav\u00e9 signale Madame de St Belin k&#8217;in kavali\u00e9, kanm\u00e8m t\u00e9 ankor ass\u00e9 loin, t\u00e9 i arive (\u2026). L\u00e9t\u00e9 la s\u00e9zon la r\u00e9kolt jirof ; in s\u00ebl blan, son r\u00e9jiss\u00ebr \u2013 li t\u00e9 i r\u00e8ste in km distanse \u2013 t\u00e9 i done a\u00e8l la min.<\/p>\n<p>IV, \u00a79<\/p>\n<figure id=\"attachment_3069\" aria-describedby=\"caption-attachment-3069\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_008.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-3069 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_008.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"667\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_008.jpg 1000w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_008-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_008-768x512.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3069\" class=\"wp-caption-text\">Zalantour rivi\u00e8r d\u2019l\u00e8st. Jean-Joseph Patu de Rosemont. Oktob 1810. Lakoir\u00e8l. <br \/>Kol\u00e8ksyon Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure><\/blockquote>\n<p>Lan\u00e9 ansuite, pl\u00fcs dan lo Nor ce kou-ci, kot\u00e9 Sinte-Marie, sanm larjan lo bien son madanm \u00e8k son kabin\u00e9 lavoka la-raport\u00e9, li ash\u00e8te in ot habitation.<\/p>\n<blockquote><p>Lan\u00e9 1822, mi ash\u00e8te <em>Lilibase<\/em> [\u2026]. Sanb po mwin, c\u00e9 lo pl\u00fcs gayar gran kaz lil Bourbon. <em>L\u2019habitation<\/em>-la n\u00e9na 12 l\u00e8ktar, si la kaz ke l\u00e9 dessi l\u00e9 plito pti, li l\u00e9 plass\u00e9 en nik : li l\u00e9 dessi la komine Sinte-Marie, 8 km Sin-Dni. En kal\u00e8sh i m\u00e8te 40 minute po ariv\u00e9 par lo gran shemin k&#8217;i borde <em>Lilibase<\/em> par lo sud dessi son 700 toiz longu\u00ebr. In ranj\u00e9 gran pi\u00e9-d&#8217;boi i marke lign-la. En paral\u00e8l, dan lo nor, dann toute son longu\u00ebr ossi, la m\u00e8r i vien bate anba in b\u00e8l ranpar 60-100 pi\u00e9 hot\u00ebr. <em>Lilibase<\/em>, dessi lo plato anl\u00e8r, l\u00e9 konm in larje riban la v\u00e8rd\u00fcr vert m\u00e9lanj\u00e9. Akoz son forme sp\u00e9ssial, pti dom\u00e8n-la, \u00e9troite, born\u00e9 shak kot\u00e9, i m\u00e8te ali li-m\u00e8m apar. La Rivi\u00e8r Sinte-Marie i tonbe konm son fronti\u00e8r dan l\u00e8st.<\/p>\n<p>La t\u00e8r po plante bann k\u00fcltir rantab l\u00e9 dan lo boute \u00e8st \u00e8k lo boute ou\u00e8st. Dan lo santr n\u00e9na la kaz \u00e8k in lantouraj 4 l\u00e8ktare pi\u00e9-d\u2019boi, gran konm pti. Zot regroupman i kado in zoli lalir, in bann lonbraj, bann landroi aranj\u00e9, bann zoli d\u00e9koupe dan la vue. [I f\u00e9 majine] bann santi\u00e9 dann in gayar v\u00e8rj\u00e9 bien kalk\u00fcl\u00e9, anb\u00e9li sanm in bonp\u00e9 de-leau vivan, sanm r\u00e9yon la zoli\u00e8s\u2026 konm demoun sar pa jam\u00e9 kapab don\u00e9.<\/p>\n<p>Bann pi\u00e9-d\u2019boi-la, lo gro konm lo pti, c\u00e9 d&#8217; pi\u00e9 kaf\u00e9, zoranj, fouyapin, sitron, letshi, jirof, palmisse, koko \u2013 in bonp\u00e9 i sanbon kan l\u00e9 en fl\u00ebr.<\/p>\n<p>Par devan lo shato, n\u00e9na in zoli lal\u00e9 bord\u00e9 \u00e8k 3 ran pi\u00e9-mang shak kot\u00e9. Dan lo mili\u00e9 lal\u00e9-la, depi bann marsh-l\u00e9skali\u00e9 jiska griyaj en fer en bordaj lo gran shemin, n\u00e9na in zoli gazon, \u00e8k in passaj po bann kal\u00e8sh dessi lo 2 kot\u00e9.<\/p>\n<p>Par lo kot\u00e9 nor la kaz, la sal-\u00e0-manj\u00e9 i d\u00e9boushe dessi in zoli p\u00e9izaj \u00e8k in lavni dessou in galri pi\u00e9 banoir. P\u00e9izaj-la i fini par in ranpar i tonbe dir\u00e8k dessi la mer.<br \/>\nLa vue i rouv\u00e8r o larj, \u00e8k bann bato i trav\u00e8rse po al\u00e9 Sin-Dni.<br \/>\nVI, \u00a75<\/p><\/blockquote>\n<p>Sully Brunet i vande <em>Lilibase<\/em> in bon prix, apr\u00e9la li ash\u00e8te, \u00e8k son dalon Leguidec, <em>l\u2019habitation<\/em> Justamond ke zot i arbatize La F\u00e9licit\u00e9. Leguidec i gaingne lo post dir\u00e8kt\u00ebr, m\u00e9-soman li niabou pa f\u00e9 rantre s\u00fcfizaman larjan. Sully i gaingne pa done Leguidec in kou-d\u2019min akoz li l\u00e9 tro okip\u00e9 in ot kot\u00e9, \u00e9pila li manke l\u00e9sp\u00e9ryanse dann lindustri lo sik. Lan\u00e9 1833, l\u00ebrk Sully i artourne dan la koloni, li va largue <em>l\u2019habitation<\/em>-la \u00e0 perte.<\/p>\n<p>Lan\u00e9 1828, li ash\u00e8te, Sinte-Mari, <em>l\u2019habitation<\/em> <em>Bruguier<\/em> kost\u00e9 sanm \u00e7at son bop\u00e8r Boussu. Li ash\u00e8te c\u00e8t son bop\u00e8r ossi. Li f\u00e9 in s\u00ebl <em>habitation<\/em> sanm lo 2, li ap\u00e8le \u00e7a <em>La R\u00e9serve<\/em>. Li \u00e9kipe \u00e7a \u00e8k \u00ab in ponpe vap\u00ebr, in bann Noir, \u00e9pila toute lo mat\u00e9riel i fo po rouv\u00e8r in l\u00fczine \u00bb.<\/p>\n<p>Li ash\u00e8te \u00e9pila li arvande, pl\u00fcs ou moins bien, pl\u00fczi\u00ebr bann <em>l\u00e9sploitasyon<\/em>-la. Li avou\u00e9, \u00e8k inp\u00e9 la honte, ke po li, sr\u00e8s pandan in temps, <em>l\u2019habitation<\/em> t\u00e9 lo sinbol la r\u00e9issite sossial :<\/p>\n<blockquote><p>Dan la koloni, vnir in gran propri\u00e9t\u00e8r, monte in l\u00e9tablisman do-sik dessi son <em>l\u2019habitation<\/em>, \u00e7a-m\u00e8m, dan la mantalit\u00e9 lo p\u00e9i, i f\u00e9 sanm ou in vr\u00e9 maitr\u2019. \u00c7a-m\u00e8m mwin t\u00e9 i v\u00e9, mi rekon\u00e9.<br \/>\nIV, \u00a75<\/p><\/blockquote>\n<p>D\u2019ot <em>habitations<\/em> la-bien marke Sully Brunet. En promi\u00e9, \u00e7at son tonton la <em>Ravine des Ch\u00e8vres<\/em> (Sinte-Suzane). Dapr\u00e9 li, \u00e7a m\u00e8m lo pl\u00fcs zoli <em>habitation<\/em> rantr&#8217; toute \u00e7at nav\u00e9 dann lil Bourbon. Nav\u00e9 ossi \u00e7at M. Diris ou\u00e7a li la-parti l\u00e9kol.<\/p>\n<figure id=\"attachment_3071\" aria-describedby=\"caption-attachment-3071\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRM1069_1983.02.04.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-3071\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRM1069_1983.02.04.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"662\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRM1069_1983.02.04.jpg 1000w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRM1069_1983.02.04-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRM1069_1983.02.04-768x508.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3071\" class=\"wp-caption-text\">Pont de la Ravine des Ch\u00e8vres. Louis Antoine Roussin. 1866. Lithographie.<br \/>Coll. Mus\u00e9e L\u00e9on Dierx<\/figcaption><\/figure>\n<h3>Sully Brunet \u00e8k lesklavaj<\/h3>\n<blockquote><p>Mwin nora lokazion konpare l\u00e9sklavaj avan \u00e8k \u00e7at i \u00e9gzist&#8217; depi 30 an.<br \/>\nII, \u00a74<\/p><\/blockquote>\n<p>Lo 30 an-la i kor\u00e9sponde \u00e8k son retour dan la koloni apr\u00e9 1817, kan la-komanse, dan lo bann <em>habitations<\/em>, lindustri do-sik ke la-arive par lo d\u00e9vlopman la monok\u00fcltir kann.<\/p>\n<figure id=\"attachment_3073\" aria-describedby=\"caption-attachment-3073\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/1992-134.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-3073 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/1992-134.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"716\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/1992-134.jpg 1000w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/1992-134-300x215.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/1992-134-768x550.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3073\" class=\"wp-caption-text\">Karty\u00e9 Sinte -Sizane. L\u00fczine kann H. H\u00e9ry : poin d\u2019vue depi la jandarmri. Louis Antoine Roussin, 1860 par-l\u00e0. Litografi. <br \/>Kol\u00e8ksyon M\u00fcz\u00e9 Vill\u00e8le<\/figcaption><\/figure>\n<p><em>Habitation<\/em> \u00e8k lesklavaj i gaingne pa s\u00e9par\u00e9, akoz bann zesklav i trava\u00efye, i vive dan <em>l\u2019habitation<\/em>. Sully Brunet la-jam\u00e9 \u00e9t\u00e9 tro kl\u00e8r \u00e8k l\u00e9sklavaj, li t\u00e9 i di sist\u00e8m-la, \u00e7a inn \u00ab f\u00e2cheuse n\u00e9cessit\u00e9 \u00bb<em><span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.32638153025996974\" aria-label=\"Sully Brunet, De l\u2019article 64 de la Charte et observations sur l\u2019ile Bourbon, Selligue, Paris, 1830.\">&nbsp;<\/span><\/em>. Dann lan\u00e9 1817, demoun i di konmsa li l\u00e9 tro f\u00e8b \u00e8k bann zesklav. Po son d\u00e9fanse, li di : \u00ab ali [lo komiss\u00e8r j\u00e9n\u00e9ral Philippe Desbassayns de Richemont] la p\u00ebr mon relasyon \u00e8k bann Noir, li m\u00e8te amwin loin son kontrol. Li anvo\u00efye amwin dann in karti\u00e9 ou\u00e7a mwin n\u00e9na rienk kamarade, ou\u00e7a mon famiy n\u00e9na in bon r\u00e9pitasyon, dessi in <em>habitation<\/em> ou\u00e7a mwin n\u00e9na 100 zesklav po mwin. \u00bb <span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.8061250066728357\" aria-label=\"ADR, 1 J 350\/69, Lettre de Sully Brunet au ministre de la Marine et des Colonies, 16 d\u00e9cembre 1817.\">&nbsp;<\/span>.Kanm\u00e8m li di pa vr\u00e9man, li soutien lo sist\u00e8m l\u00e9sklavaj konm propri\u00e9t\u00e8r, \u00e9pila konm repr\u00e9zantan bann kolon laba Paris. Par kontr\u2019, li l\u00e9 oblij\u00e9 adm\u00e8te i fo komanse r\u00e9fl\u00e9shir dessi son disparisyon avan k\u2019d\u2019ot moun (kanm\u00e8m i kons\u00e8rne p\u2019azot) i d\u00e9sside s\u00fcprime l\u00e9sklavaj san prann lavi \u00e8k p\u00e9rsone. Akoz Brunet i propoze m\u00e8te en plasse in plan labolisyon dessi in p\u00e9riode 19 an<span class=\"NOTE_MARKER\" rel=\"0.1952246938493858\" aria-label=\"Sully Brunet, Consid\u00e9rations sur le syst\u00e8me colonial et plan d\u2019abolition de l\u2019esclavage, F\u00e9lix Locquin et Cie, 1840.\">&nbsp;<\/span> bann gro propri\u00e9t\u00e8r konm li, bien plass\u00e9 dan la koloni, i borde ali.<\/p>\n<p>Si in moun i lire \u00e7ak Sully Brunet la-\u00e9krire, li p\u00e9 majine ke dessi bann <i>dom\u00e8n\u00a0<\/i>familial, i tr\u00e8te bien bann z\u00e9sklav, somank\u00e9 mi\u00e9 ke dann l\u00e9zot landroi\u2026 Ondir\u00e9 ke son fr\u00e8r pl\u00fcs j\u00e8ne, Auguste, n\u00e9na in lid\u00e9 pl\u00fcs kl\u00e8r dessi l\u00e9sklavaj. Si n\u2019i lire lo biografi son garson Dufour Brunet (1827- 1923) la-\u00e9krire dessi li, li l\u00e9t\u00e9 in partizan labolisyon po vr\u00e9man. Dabit\u00fcde, Sully Brunet l\u00e9 pat\u00e8rnalisse \u00e8k bann z\u00e9sklav, souvand\u00e9foi son jantiy l\u00e9 in p\u00e9 orgu\u00e9y\u00e9, \u00e8k in santiman dominasyon.<\/p>\n<figure id=\"attachment_3075\" aria-describedby=\"caption-attachment-3075\" style=\"width: 1000px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_012.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-3075 size-full\" src=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_012.jpg\" alt=\"\" width=\"1000\" height=\"734\" srcset=\"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_012.jpg 1000w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_012-300x220.jpg 300w, https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/FRAD974_026_6_012-768x564.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 767px) 89vw, (max-width: 1000px) 54vw, (max-width: 1071px) 543px, 580px\" \/><\/a><figcaption id=\"caption-attachment-3075\" class=\"wp-caption-text\">L\u00e9ripsyon lo volkan lil Bourbon, 8 s\u00e9ptanm 1812, 5 h\u00ebr 1\/2 lo soir, anl\u00e8r Piton rouj. [Jean-Joseph Patu de Rosemont]. 1812. Lakoir\u00e8l. <br \/>Kol\u00e8ksyon Zarshiv d\u00e9partmantal La R\u00e9nyon<\/figcaption><\/figure>\n<h3>Ko\u00e7a i fo retenir d\u2019 \u00e7a?<\/h3>\n<p>Sully Brunet i done in bann zinformasyon, in d\u00e9skripsyon inportan dessi in bann <em>habitations<\/em>. Zordi l\u00e9 maliz\u00e9 trouve sr\u00e8s in trasse d\u00e9-s\u00e8rtin konm <em>Lilibase<\/em>. M\u00e9 soman, an-pl\u00fcs ke bann d\u00e9skripsyon-la, li done anou in lanbianse ke dapr\u00e9 li la-fine p\u00e8rde. Lanbianse la sossi\u00e9t\u00e9 son lanfanse, in sossi\u00e9t\u00e9 ke li id\u00e9alize, in sossi\u00e9t\u00e9 nav\u00e9 poin lindustrializasyon, in sossi\u00e9t\u00e9 ou\u00e7a demoun l\u00e9t\u00e9 ankor demoun (sof po lo kestion l\u00e9sklavaj), ou\u00e7a demoun t\u00e9 i fr\u00e9kante ankor inn-\u00e9-l\u2019ot.<\/p>\n<blockquote><p>[\u2026] Konm mwin la-vu d\u2019ot plasse dann Bourbon, mwin la p\u00ebr ke la sp\u00e9k\u00fclasyon la-fine shanje bann gayar v\u00e8rj\u00e9-la en m\u00e9n\u00e9 kann, sanm in toush triste, partou par\u00e8y, i ressanble in loss\u00e9an kal\u00fcm\u00e9 jone-jone, san gou ni santiman, san in s\u00ebl pi\u00e9 d\u2019boi po koupe trist\u00e8sse-la.<br \/>\nVI, \u00a75<\/p><\/blockquote>\n<p>Sully Brunet i \u00e9voke ossi la nostalji l\u00e9pok-la, ossi son fi\u00e8rt\u00e9 kr\u00e9ol Bourbon. Akoz ce vie-la dessi <em>l\u2019habitation<\/em>, dapr\u00e9 li, la-d\u00e9velope in bonp\u00e9 son kalit\u00e9 moral, \u00e9pila la-forje son karakt\u00e8r (vivr\u2019 dan lo bon \u00e8r, vivr\u2019 dan la nat\u00fcr, d\u00e9vlope son kosto \u2026).<\/p>\n<p>Si n\u2019i pran in distanse \u00e8k l\u00e9pok-la, ossi \u00e8k m\u00e9ssi\u00e9-la \u2014 in m\u00e9ssi\u00e9 pl\u00fcs maliz\u00e9 po konprann ke \u00e7ak li di\u2014 Sully Brunet i pousse anou poze anou k\u00e9styon. Li done sirman in limaj <em>l\u2019habitation<\/em> in p\u00e9 tro-tro gayar. Li m\u00e8te anl\u00e8r in limaj ansien : lil ke li la-koni t\u00e9 i \u00e9gziste pi d\u00e9ja. Li done anou in d\u00e9skripsyon lo bann <em>habitations<\/em> dessi la fin XVIII\u00e8m si\u00e8k jiska son d\u00e9par, lan\u00e9 1834. Ali m\u00e8m, li rogr\u00e8te d\u00e9ja lo batardisman <em>l\u2019habitation<\/em> son lanfanse, son lindustrializasyon. Li done anou zinformasyon dessi la d\u00e9rive bann sp\u00e9kilasyon po la vente bann propri\u00e9t\u00e9. Li f\u00e9 armajine anou k\u2019 i fo bann kolon i j\u00e8re bien, \u00e9pila lo danj\u00e9 la monok\u00fcltir la kann en ka k\u2019 si la r\u00e9kolt l\u00e9 mov\u00e9. S\u00e9pa si li t\u00e9 i konsid\u00e8re ali ankor konm in kolon kan li l\u00e9t\u00e9 en M\u00e9tropol, in fois ke li t\u00e9 i dirije pi li-m\u00e8m son bann propri\u00e9t\u00e9, li t\u00e9 kontante ali ramasse in part lo revni ?<\/p>\n<p>Boudikonte, ce limaj d\u2019\u00c9pinal-la i poze sirtou k\u00e9stion dessi lo kondisyon d\u2019 vie bann z\u00e9sklav. Dapr\u00e9 Sully Brunet, zot t\u00e9 i vive in vie trankil, pr\u00e8sk gadiamb. \u00c7a i l\u00e8sse demoun in p\u00e9 dan la doutanse. Si i fo lo sist\u00e8m l\u00e9sklavaj i dispar\u00e8te, Sully Brunet i koze dessi konm in sinpe konpozante <em>l\u2019habitation<\/em> ; li done pa jam\u00e9 d\u00e9ta\u00efy dessi l\u00e9sklavaj-la, d\u00e9ta\u00efy dessi la vie toul\u00e9jour bann z\u00e9sklav, dessi la d\u00fcrt\u00e9 zot trava\u00efy, dessi bann mov\u00e9 tr\u00e8tman zot i s\u00fcbi, mov\u00e9 tr\u00e8tman ke li t\u00e9 i kon\u00e9 bien s\u00fcr, ke li nor\u00e9 pi omoins m\u00e8te dann son livr\u2019-m\u00e9moir.<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":9219,"parent":8553,"menu_order":10,"template":"","class_list":["post-9196","documentaire","type-documentaire","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire\/9196","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/types\/documentaire"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/documentaire\/8553"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9219"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.portail-esclavage-reunion.fr\/re\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9196"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}